Avaldame 2015. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
1. juuni 2015
Arhitekt Raivo Puusepa uue sanatooriumi eskiis. OÜ KLOTOID
Eskiislahenduse järgi kerkivad Haapsalu Tagalahe äärde amööbja kujuga kolmekorruseline spaahotell ja veekeskus.
Arhitekt Raivo Puusepp ütles eelmisel neljapäeval Haapsalu Vaba t 9 maa-ala detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul neljapäeval, et mõte liikus algusest peale ühes suunas. Eskiisi järgi kerkivad Tagalahe äärde kaks amööbja kuju ja liigendatud korrustega hoonet. Iga järgmine korrus on eelmisest väiksem.
Puusepa sõnul ajendasid teda sellist vormi valima Haapsalu Tagalahe kõrkjate, muda ja vee amorfsus.
„Pole tänavate võrku. Pole millestki kinni hakata,” ütles Puusepp.
Puusepa sõnul sobituvad amööbja kujuga hooned ümbrusesse. Ka fassaadikäsitluse roostikku meenutavad vertikaalsed elemendid lähtuvad ümbrusest.
Ka spaakompleksi arendaja, Solid Unioni OÜ omanik Erko Reinmann ütles, et tedagi võlus kohemaid Haapsalu roostik, kui ta veekeskusele sobivat asupaika otsis.
Et tegemist on suurte ehitistega – spaahotell ja veekeskus on 11 meetri kõrgused, peale selle on ehitajal kavas maapinda kaks meetrit tõsta, ja hoonetealust pinda on kokku 13 000 m² –, kavandaski Puusepp hoonete sulandamiseks ja silmapetteks iga järgmise korruse eelmisest pisemaks.
Haapsalu linnaarhitekt Anu Joost ütles, et eskiisi järgi hooned Haapsalule iseloomulikust „pisikesest päkapikuarhitektuurist” siiski ei lähtu.
„Eks ta tahaks natuke harjumist. Mastaap on teine, aga esialgu on kõik alles mahtude tasemel,” nentis Joost.
Et aga tegemist on siiski eskiisiga, märkis Joost, et lõplikku seisukohta pole ta esialgu kujundanud.
Kopli tänava elanik Aita Mölder oli murelik, et väikeste puumajade elanikud kaotavad vaate merele.
Anu Joosti sõnul varjavad vaate suuremas osas nagunii puud. Hoonete ehmatavana tunduva kõrguse kohta ütles Joost, et kui ka maapinda kaks meetrit tõsta, ei ületa kavandatavate ehitiste absoluutne kõrgus lähikonnas asuva veepuhastusjaama oma. Kõrgemaks ei luba hooneid ehitada muinsuskaitse eritingimused.
Mölder uuris, kas arendaja võiks kaaluda võimalust ehitada spaa hoopis Krimmi holmile.
„Teil oleks seal palju parem ja meie ei peaks varemeid vahtima,” ütles Mölder.
Reinmanni sõnul näitab ettevõtte tasuvusuuring, et 1,3 miljoni euro eest müügis olevast Krimmi holmist jääb Haapsalu linnasüda liiga kaugele. „Linn toetab meie arendust ja meie arendus toetab linna,” ütles Reinmann.
Detailplaneeringu eskiisi koostanud Klotoidi OÜ projektijuht Indrek Himmist nentis, et igal suurel arendusel on plusse ja miinuseid.
„Kui iga miinuse pärast arendus pooleli jätta, jookseksime ikka veel ringi, kivikirved pihus,” ütles Himmist.
Ühtekokku mahuvad kahte kavandatavasse hoonesse 300kohaline ligi 140 toaga hotell, veekeskus ja hoolitsuskeskus ehk spaa, peale selle on kavandatud kuus pisemat, kahekorruselist apartement-tüüpi puhkemaja.
„Need on klientidele, kes eelistavad privaatsust, või mitme lapsega peredele,” ütles Reinmann.
Eskiislahenduse järgi tuleb veekeskuse juurde ka kõlakoda, kus võiks Reinmanni sõnul korraldada rahulikus võtmes meeleolukontserte.
„Ka Läänemaal võiks olla Leigo järvemuusika stiilis kontserdipaik,” ütles Reinmann.
Reinmanni sõnul võtavad ehitustööd kolm aastat aega. Esimese asjana tuleb lahendada juurdepääsutee, sest tükati üleujutatavat hoonetealust maapinda tuleb kaks meetrit tõsta.
„Täitepinnas ei saa tulla taevast ja meritsi seda vedada pole kah võimalik,” ütles Himmist.
Üks võimalus on vedada pinnas kohapeale Uuemõisa poolt. Sel juhul tuleks rajada uus tee, mida saaks edaspidi kasutada kergliiklusteena.
Teine võimalus on pinnast vedada Metsa tänavat pidi. Sel juhul tuleks nagunii halvas seisukorras tänav pärast rekonstrueerida, sest pinnase vedamine lõhuks selle täiesti. Tänava rekonstrueeriks spaaehitaja.
„Kui on need kaks varianti, siis linna seisukohalt oleks Metsa tänava oma mõistlikum,” ütles Joost.
Kopli tänava elanik Tarvi Söömer uuris, kas arendaja on ikka kindel, et suurejoonelised plaanid tervenisti ka teoks saavad. „Lõpuks on tänav nahkas ja taskud tühjad. Mis siis saab?” küsis Söömer.
Himmist vastas, et tõenäoliselt tuleks Metsa tänav korda teha enne, kui hakatakse täitepinnast vedama.
Reinmann on öelnud, et kogu arendus läheb hinnangu põhjal maksma 23–26 miljonit eurot ja toob Haapsallu potentsiaalselt kuni 90 000 külastajat aastas. Hinnagu järgi võiks ehitus saada valmis 2018. aastaks.
Kavandatav spaakompleks
Kaheksa hoonet (veekeskus, hotell, kuus puhkemaja) pluss kõlakoda
Kõrgus 11 meetrit, puhkemajad 8,5 meetrit, kõlakoda 7,5 m
Hoonetealune pind: veekeskus 5500 m², hotell 7500 m², puhkemajad 6×150 m², kõlakoda 700 m²
Fassaadid: traditsioonilised naturaalsed materjalid
kohapeal, ravimuda otse jalge all ja bioloogilised mudavannid ja väjlakud samuti käepärast
Elagu õhulossid ja Haapsalu linn…
Jäta nüüd naljad ;))) meil ei saada kalatööstuste ja muude tööstusalade loomise ja haldamisegagi hakkama. Üks jama ajab teist taga. Kliimasoojenemisega pidi merepind tõusma lähima 50 aasta jooksul 60cm. See ehitaja peab ikka puru loll olema kui sinna üleujutus alale ehitama hakkab. Aga veel rumalam on Anu Joost kes sinńa üleujutusaladele linna planeerida laseb. See näitabki et linnavalitsus ei vastuta mitte millegi eest ja perspektiivitaju on NULL.
Ammu oleks aeg Haapsallu midagi ehitada mille pärast seal käia. Muidu jääbki mõttetuks tupiklinnaks ja lihtsalt hääbub aeglaselt.