Üle-eelmisel laupäeval kirjutas Lääne Elu juhtkirja inimese kõige suuremast sõbrast koerast ja selle neljajalgse lemmikuga seotud probleemidest. Nüüd oleme sunnitud kirjutama inimese teisest võrratust kaaslasest, kassist, sest mingi praegu veel tuvastamata mölakas lõbustas end Nõva külas sellega, et tulistas õhupüssist kassipoegi. Skoor: üks surnud, teine haavatud.
Jäägu asjaolud politseile tuvastada, loodame aga, et tegevusetult ei istu ka kogukond. Mõistagi ei kutsu me siinkohal Nõva elanikke üles millekski muuks, kui info andmiseks politseile. Kui süüdlane selgunud, ei teeks ka verbaalne hukkamõist paha.
Ja taas – igal sellisel juhtumil on tagamaad, milleks sedapuhku on inimeste hoolimatu suhtumine oma lemmikloomadesse. Kodutud kassid ei paljune tühja koha pealt nagu võililled. Kui mitte just konkreetne hulkuv kass, siis tema ema või vanaema on kunagi olnud mõne inimese armas lemmikloom, kes hüljati, sest ta muutus ühel hetkel üleliigseks tülikaks neljajalgseks, kes peale ilusti nurrumise tahab ka mõningat osa omaniku väärtuslikust ajast.
Kahe teraga kirveks on paraku ka need hea südamega inimesed, kes kodutuid kasse toidavad. Kiisudele tähendab see küll veidi kergemat elu, kuid paraku pole tänavakassid ju steriliseeritud. See tähendab, et neid väikseid õnnetuid sünnib aina juurde ja probleem kasvab kontrollimatult. Tegelikult tuleks neist kohe kohalikule omavalitsusele teada anda.
Piirkonnapolitseinikud tunnistavad, et asi on eriti hull maapiirkondades, kus elatakse paljudes kohtades veel vana aja harjumuste järgi, mil lemmikloomade steriliseerimisest ja kastreerimisest ei teatud midagi ja loodus toimis omasoodu.
Tuletame meelde, et need ajad on möödas ja ka kassilaste „merekooli” saatmine, rääkimata tulistamisest, on kuritegu.
mis sellest kassist saanud on, keda tulistati?