Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Airi Uiboaid selgitab, miks vahel kaardimakse ei toimi. EESTI PANK
Kaardimaksete tõrkumisel käivituv segadus annab põhjust arvata, et suur osa meist peab kaardimakse võimalikkust peaaegu põhiõiguseks. See, et kaardimaksele parim alternatiiv – sularaha – jäetakse pangaautomaadist võtmata, näitab ühelt poolt usaldust kaarditehingute toimimise vastu ja seab teisalt üha suuremaid nõudmisi kaardimakse pakkujaile.
Miks kaardisüsteem jälle tõrgub? Kes vastutab, kui kaardimakse ei õnnestu? Need on igati õigustatud küsimused, kui arvestada, et tipptunnil tehakse umbes 1000 kaarditehingut minutis. Võiks arvata, et kui keeruline ühe infosüsteemi tööshoidmine ikka olla saab. Infosüsteemi back-up-lahendused, andmetest tehtavad tagavarakoopiad, kulunud detailide või aegunud tarkvara oskuslik väljavahetamine, korralikud taasteplaanid ja tõhusad testid peaksid ju tagama tõrgeteta töö.
Keskpanga poolelt võin Nets Estonia kaardisüsteemi järelevaatajana kinnitada, et nii see enamasti ongi. Kaardimaksete süsteemi töökindlus oli 2014. aastal 100%, selle aasta esimesel poolel toimis süsteem tipptundidel 99,9%, päeval 99,7% ja öisel ajal 100%.
Avades mõne sõnaga kaardimakse tagamaid, alustan sellest, et kaks kolmandikku Eesti kaardimaksetest töödeldakse Nets Estonia kaardisüsteemis. Ülejäänud kolmandik tehakse Swedbankis, sest need tehakse Swedbanki kaardiga Swedbanki terminalides.
Nets Estonia kaardisüsteem toimib nii, et Nets Estonia kogub makseterminalides tehtud kaarditehingud kokku, töötleb need ja edastab kliiringinfo pankadele ning rahvusvahelistesse maksevõrkudesse. Kaarditehingute töötlemisest tekkinud kohustused arveldavad pangad pankadevaheliste maksesüsteemide vahendusel.
Seega on kaardimakse õnnestumisel tähtis roll Nets Estonial, kuid toimima peavad ka pankade ja kaupmeeste infosüsteemid, sest probleemid võivad olla lokaalsed, näiteks mõne kaupmehe makseterminalis. Et osapooli on palju, on võtmeküsimus selles, kuidas saavutada kaardimaksete tõrgete vähendamine nii, et tehtavad kulutused oleksid Eesti turu väiksust arvestades mõistlikud.
Probleemid kaardimaksetega avaldavad mõju raharingluse sujuvale toimimisele. Seetõttu võttis Eesti Pank Nets Estonia hallatava kaardisüsteemi selle aasta algusest järelevaatamisele. Järelevalve käigus on õigus teha finantsturu osalistele (kommertspangad, liisingufirmad ja kindlustusseltsid) ettekirjutusi. Järelevaataja aga keskendub finantsturu taristule ehk siis kommertspankade jt kasutatavatele süsteemidele ning keskpanga õigused piirduvad soovituste andmisega
Järelevaatamine võimaldab anda erapooletut vaadet süsteemi riskidele ja aitab kaasa nende vähendamisele. Teisalt võib see aidata süsteemide halduritel põhjendada turvalisuse tõstmiseks tehtavaid lisainvesteeringuid. Praegu on käimas süsteemi riskide hindamine, mis peaks lõppema selle aasta lõpus.
Nets Estonia annab kaardisüsteemi haldurina Eesti Pangale kui järelevaatajale teada toimunud intsidentidest, tõrke avaldumise põhjustest ja mis viisil viga parandati. See teadmine annab Eesti Pangale parema pildi süsteemi nõrkadest kohtadest.
Poole aasta sees oli tõrkeid 13 tundi ja 8 minutit
Kaardimaksete süsteemis oli 2015. aasta esimesel poolel kuus intsidenti, mis tõid kaasa teenustaseme languse. On olnud ka lühiajalisi, alla kümne minuti kestvaid tõrkeid. Ööpäev läbi seitse päeva nädalas toimivas süsteemis oli kaardimaksete autoriseerimine häiritud poole aasta jooksul 13 tundi ja 8 minutit.
Tänavu on olnud kaks intsidenti, mille mõju on olnud suur. Kõige rohkem häiris raharinglust 19.–20. mail Nets Estonia kaardisüsteemis tekkinud andmebaasi tehniline tõrge. Probleeme oli sularaha väljavõtmisega teise panga automaatidest, tõrke ajal jäi tegemata keskeltläbi 2/3 kaarditehingutest. See tõrge oli viimaste aastate ulatuslikem ja põhjustas süsteemi käideldavuse langemise alla eesmärgiks võetud teenustaset.
Nets Estonia on vea parandamiseks teinud süsteemi tarkvaras muudatusi, et vältida samasuguse olukorra kordumist.
Viimane paljusid kaardiomanikke puudutanud kaardimakse tõrge oli 23. septembril. See oli topeltkannete tõrge, mil Nets Estonia saatis pankadele ühe varasema päeva maksete faili ekslikult kaks korda. Kahe panga infosüsteemid tuvastasid vea, kuid teiste pankade infosüsteemid viga ei tuvastanud. Klientidele pankades, kelle infosüsteemid topeltfaili ei avastanud, tõi juhtum kaasa kontodelt topeltdebiteerimise ehk raha võeti kaks korda kontolt maha. Nende puhul parandas vea see, kui pangad võtsid töösse Netsi koostatud paranduskande faili. Seevastu ühe panga puhul, kelle infosüsteem küll vea tuvastas, võeti inimliku eksimuse või panga ja Nets Estonia kommunikatsioonihäire tõttu parandusfail ikkagi töötlusesse ja selle tulemuseks oli „liigne raha“ kaardiomanike kontodel.
Süsteemi muudatusi on mõistlik teha ajal, miks kaardimakseid tehakse vähem
Nets Estoniaga tõrke põhjuseid lahates leidsime, et sedasorti riskide vältimiseks on vaja parandada kaht asja. Muuta tuleb seda, kuidas jälgitakse Netsis süsteemi ajal, mil viiakse sisse muudatusi, ning kuidas süsteemi töökindlust pärast muudatuste tegemist põhjalikumalt kontrollida. Teise asjana aitab võimalike tõrgete mõju vähendada, kui süsteemimuudatusi planeerida teisele ajale. Muudatusi on mõistlik teha sel ajal, mil kaardimakseid tehakse vähem (pühapäeva varahommik, kuu lõpp), või ajal, mil tõrke avastamine on kiirem ja sellest tulenev kahju ja riskid väiksemad.
Topeltkannete tõrke järelmina parandas Nets Estonia süsteemi selliselt, et Netsi süsteemis olev kontrollprotseduur oskab paremini tuvastada juba pankasse saadetud maksefaili teket ja blokeerida selle automaatse topeltedastuse.
Topeltkannete intsidendi pangaklientidele nähtavaks muutumisel oli oma roll ka pankadel ja sellel, kuidas panga infosüsteem vigadele reageerib. Finantsinspektsiooni (kes kontrollib kommertspankade operatsioonilisi riske) ülesanne on selgeks teha, kas pankadel on vaja tõhustada oma kontrollprotseduure, et vältida vigade eskaleerumist.
Nii Nets Estonia kui ka Eesti Panga eesmärk on astuda samme, et kaardisüsteemis ette tulevaid tõrkeid oleks vähem. Samas pole võimalik ehitada mõistlike kuludega süsteemi, kus tõrkeid kunagi ei teki. Seetõttu tuleb olla valmis ka alternatiivsete maksevahendite kasutamiseks. Kõige kindlam neist on sularaha, aga riske aitab maandada ka näiteks mobiilimaksete laiem levik.
Airi Uiboaid
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist
Tegelik põhjus on siiski selles, et nagu teame on digitaalsed süsteemid 0 ja 1 jada. Lisaks on teada, et kulub ka mingi aeg kui süsteem ümber lülitab ühe pealt nullile ja vastupidi. Need ümberlülitused ongi need hetked kui kaardimaksed ei toimi.
Tehke seadus, et poes ei tohi sularahas maksta siis kui kaarditerminal ei tööta. Ma ei kanna kunagi sula kaasas nagu normaalne inimene ikka. Miks mina pean kannatama ja vanamutid oma sentidega saavad maksta?
Kui kaupluses on terminaal, siis peab ta ka töötama! Teie protsente ma ei tea, aga sel aastal olen pidanud kaks korda korvi kassasse jätma, sest kaardimakse ei toimi! Igasugu kaardihooldustasusid jne pumpavad pangad rõõmuga….
Õige suhtumine! Kui ikka näiteks autol esineb mingi rike, mis edasi sõita ei luba, siis õige mees ei lase ennast sellisel asjal häirida ja põrutab ikka edasi isegi siis, mootoril keps külje pealt väljas on. Kui on auto, siis peab ta ka sõitma!!! :)))
Tegelikult peab just kaardimakse ise olema alternatiiv sularahale. Ütleks niimoodi, et muidugi ka alternatiiv seks on seks aga kahjuks määrib.
Milleks nuumata võõraid panku?