Foto: Arhiiv
Reedel kloordioksiidi juhtumist ajendatult kogunenud õigusala esindajate ümarlaud otsustas, et praeguses olukorras MMS-i leviku takistamiseks mingeid seadusemuudatusi ei tehta ja põhirõhk tuleb panna teavitusele, vahendab BNS.
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul oli ümarlaua põhieesmärk uurida, kas ja kuidas saab MMS-i tarnimisele piiri panna, kuid kahjuks sellele küsimusele vastust ei leitud. Saluri ütles BNS-ile, et tarbijakaitseamet on analüüsinud ka teiste riikide olukordi ja seni ei ole suudetud seda probleemi seadusandlikult ära lahendada ka mujal. Ümarlaual osalejad leidsid, et põhiraskus on teavitamisel ja kõiki aineid ära keelata ei saa. "Neil ainetel on oma kasutusotstarve ja kui inimesed kasutaks neid aineid eesmärgipäraselt, siis nad mingit ohtu endast ei kujuta," ütles Saluri. "Naatriumklorit on mõeldud ju veepuhastamiseks ja sidrunihapet kasutatakse toiduainena," lisas ta.
Mingit seadusemuudatust Saluri sõnul praegu ei kavandata.
"Samas jätkatakse analüüsi, kas saab midagi muuta järelvalvemeetmete osas," ütles Saluri. Põhjuseks, miks ametid ei saa menetlusega väga jõuliselt jätkata, tõi Saluri välja selle, et ükski lapsevanem ja MMS-i kasutaja ei ole tagajärgedest ühelegi ametkonnale teada andnud. "Me julgustame inimesi teavitama kasvõi sellest, et kui on lubatud mingeid toimeid ja neid pole. Inimesed võiks oma rahulolematusest teada anda. See võimaldaks meil menetlustega edasi minna," rääkis pressiesindaja.
MMS-i propageerijate kodudes läbi viidud läbiotsimise käigus leitud ained on praegu endiselt ekspertiisis ja Saluri sõnul on ekspertiis tulemused veel poolikud. Järgmine kokkusaamine tulebki Saluri sõnul pärast ekspertiisi tulemuste selgumist. Reedel kogunesid ümarlauale sotsiaalministeeriumi, terviseameti, politsei- ja piirivalveameti, tarbijakaitseameti ning ravimiameti juristidest koosnev rühm, et kloordioksiidi juhtumist lähtuvalt analüüsida ainega seonduvaid küsimusi ning seadusandluse täiendamise või muutmise vajalikkust.
kui inimeste kodusid otsi läbi, siis on ju tegemist sama kaaluga asjadega kui narkootikumid? Miks siis ei keelata ja miks ei ole võimalik tõestada teaduslikult, et tegemist ohtliku ainega. Kas kannatajad või ohvrid ei ole siis dokumenteeritud?
oot-oot. KUI tegemist on ikkagi niivõrd ohtliku ainega, et terve Eesti ajakirjandus oli lausa tagajalgadel, miks seda siis ära ei keelata. Või ei olnud tegemist ohtliku ainega?