Heinrich Gutsleffi mälestussammas Kullamaal. ARVO TARMULA
Laupäeval Kullamaal eestikeelsele piiblile pühendatud konverentsil pidas ettekande Mart Rannut, keeletadlane, integratsiooni uurimise instituudi juhtivteadur ja filosoofiadoktor. Rannut kõneles konverentsil eesti kirjakeele kujunemisest.
„Mart Rannuti ettekanne oli erakordselt huvitav. Kui niisuguse kaliibriga mees tuleb ühte külla rääkima, siis on see ikka väga suur sündmus,” ütles Kullamaa kultuurijuht Loit Lepalaan.
Lepalaane sõnul juhtis Mart Rannut tähelepanu ka sellele, et praegune suur rahvaste ränne pole üldsegi mitte uus nähtus, ja tõi paralleele ajaloost.
Konverentsi teine teema oli piibli ja vaimuliku kirjanduse levik XVIII ja XIX sajandil. Sellest kõneles ajaloolane, Eesti muinsuskaitse seltsi asutajaliige ja Eesti piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson.
„Need teemad on praegu ülitähtsad meelde tuletama, et eesti keel ja meel said hakata alles siis arenema, kui tekkis eestikeelne kirjasõna,” ütles Kullamaalt pärit pärandkultuuri uurija Lembitu Twerdianski.
Twerdianski sõnul oli konverents oluline ka Kullamaa rahvale eriliselt, sest Põhja-Eesti ja Kullamaa murdel põhineb eesti kirjakeel. Oli ju Kullamaa koguse õpetaja Heinrich Gutsleff tegev esimese eestikeelse piibli ja uue testamendi tõlimisel ja tometamisel.
„Eks ta kasutas seda keelt, mida ta tundis, st Kullamaa kandi keelt,” nentis Twerdianski.
Kullamaa kirikus oli laupäeval ka kontsert Maarjamaale, kus musitseerisid orelikunstnik Tiia Tenno ja viiulisolist Meelis Vahar. Kullamaa kultuurimaja galeriis on väljas eestikeelse piibli teemal näitus.
Loit Lepalaane sõnul olid kõik teema-aastale „Kaheksa sajandit Maarjamaad” ja eestikeelse uue testamendi ilmumise 300. aastapäevale pühendatud konverentsil osalenud rõõmsad ja jäid kuuldu-nähtuga rahule.
„Kaheksa sajandit Maarjamaad, see on ikka väga suur asi ja vääriks suurematki tähelepanu. Meie omalt poolt tegime kõik, mis meie võimuses. Konverents oli väärikas,” ütles Loit Lepalaan.