Kalatöötlemiskontserni Morobell omanik Raivo Baum kevadel kohtus. Foto Arvo Tarmula
Kalalaeva peal trossiga kuklasse saanud mees nõuab kohtus oma endiselt tööandjalt tuhandeid eurosid kahjutasu, ettevõte pole aga nõus maksma, sest ei näe endal süüd.
Endise kaluri hagi arutamine algas kohtus juba kevadel, kuid kohus andis pooltele aega kompromissi sõlmimiseks. 2011. aasta jõulude ajal kalalaeval Ramsi trossiga vastu pead saanud kalur jäi löögi tõttu pimedaks, tal on ka raskusi liikumisega. Praegu saab ta 347 eurot kuus pensioni ja hüvitist invaliidistumise eest. Oma tööandjalt Morobellilt nõuab mees nüüd 759 euro suurust hüvitist igas kuus kuni surmani. Hagi järgi peaks hüvitise summa kasvama igal aastal, nii palju kui kasvab riigis pension. Peale selle tuleb maksta ka 16 000 eurot nende kuude eest, mis on mööda läinud õnnetusest kohtusse hagi sisseandmiseni. Kaluri eest ajab kohtus asju tema eestkostja abikaasa.
Kaluri advokaat Peep Rajavere ütles, et läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks kestsid reedeni, kuid kokkuleppele pooled ei saanud. Morobelli üks omanikke Raivo Baum ütles esmaspäeval Haapsalu kohtumajas, et kokkulepe jäi sõlmimata põhjusel, et vastaspool polnud nõus avaldama teadet Lääne Elus. Nimelt nõudsid Morobelli omanikud Raivo ja Aldona Baum, et kaluri abikaasa avaldaks teate, milles on kirjas, et kaluril oli Morobellis töötamise ajal korralik tööleping ja talle maksti korrektselt kõiki makse tasudes palka.
„Me tahtsime, et ta avaldaks teate Lääne Elus ja kogu Eesti rahva ees ütleks, et pole ümbrikupalka saanud,” ütles Raivo Baum.
Kaluri abikaasa aga sellega nõus ei olnud. Nüüd tuleb kohtunik Ruth Sillal teha otsus. Baumide ettevõtet kaitseb kohtus Tallinna advokaat Indrek Leppik, kes on Eesti üks kallimaid ja paremaid advokaate.
Baumid on hüvitanud kaluri abikaasale ravikulu. Kohtus oli juttu pisut enam kui 4000eurosest summast, mille kalur sai, et minna ravile Slovakkiasse. Püsivat hüvitist oli aga Baumide firma Morobell valmis maksma kindlatel tingimustel. Üks neist tingimustest oli juba nimetatud ümbrikupalga süüdistuse tühistamise avaldus. Lääne Elule teadaolevalt oli tingimusi veel. Muuhulgas see, et kaluri abikaasat trahviga ähvardades ei tohiks viimane sõlmitud kokkuleppest kellelegi rääkida. Kuna abikaasa kõigi nende tingimustega nõus pole, siis tuleb vaidlus lahendada kohtul.
Morobelli seisukoha võttis kohtuasjas kokku advokaat Leppiku küsimus: kas õnnetus oleks juhtunud, kui kalur oleks laeval püsinud oma kohal nii kaua, kui kõik trossid oleks pingest vabastatud?
Leppik nõudis, et Rajavere annaks sellele küsimusele jah- või ei-vastuse. Rajavere polnud nõus vastama.
Lühidalt: Morobell leiab, et on teinud kõik õigesti, et kalur käitus ise valesti, kui läks traali vettelaskmise ajal pingesse jäänud trossi vabastama. Kalur oli laevas ka kapteni abi, kelle ülesanne oli vastutada ohutusnõuete täitmise eest. Seega oli Morobelli versiooni järgi ta ise laevas kõige parem ohutusreeglite tundja, kes pidanuks teadma, et ta ei oleks tohtinud trosside vahetusse lähedusse minna.
Rajavere esitatud tõendite järgi aga sai kalur vastu pead teise trossiga, mitte sellega, mida kalur uurima läks. Rajavere esitatud nõudmiste aluseks oli just see tõsiasi, et kaluri paarimees pidanuks trossi ajutiselt kinnitama ega oleks tohtinud jätta seda tekile lahtiseks. Rajavere kogutud tõendid näitavad, et koht, kus kalur traali kõrval seisis, oli tavapärane, mehed käisidki traali vette laskmisel trosse jälgimas ja pingesse sattuvaid trosse järele aitamas. Rajavere sõnul rikkus Morobell töökaitsenõudeid ega taganud meremeestele ohutut töökohta.
Leppiku sõnul käitus aga kalur nagu kaugsõiduautojuht, kes sõidab punase fooritulega ristmikule – ettevõtet selles süüdistada ei saa, sest juht vastutab liikluseeskirja täitmise eest.
Tõendite uurimine jätkub kohtus oktoobri alguses.
Mida te virisete. Kui tööd vaja siis käite uksetaga pugemas. Siin kommenteerides olete aga püha viha täis. Selle asemel, et siin kommenteerida, minge parem tööle, teenige raha ja ostke poest kala.
2014. a kasum oli 2,0 mio euri, rikkurite käest nõutakse peenraha. kuidas saab nõuda et keegi avaldaks oma abikaasa töösuhte kohta midagi??????
loodan,et selles firmas saab siiski kord majja maksuameti ja KAPO-ga.
Millal ratifitseerime Sotsiaalharta? 15.09.2015 11:07 Ratifitseerimata sätted (tsiviliseeritud Euroopa Sotsiaalharta) Artikkel 2§4 – Ohtlikel või tervist kahjustavatel kutsealadel töötavate inimeste tööaja lühendamine või tasustatav lisapuhkus Artikkel 3§4 – Õigus töötervishoiualastele teenustele Artikkel 4§1 – Õigus saada õiglast töötasu Artikkel 7§5 – Noortöötajate õigus saada õiglast töötasu Artikkel 7§6 – Noortöötajate õigus kaitsele Artikkel 10§2 – Õigus kutse- ja väljaõppele Artikkel 10§5 – Õigus kõrgharidusele ja koolitusele – juurdepääsu hõlbustavad meetmed Artikkel 18 (kõik) – Õigus tegelda tulundustegevusega teise lepinguosalise territooriumil Artikkel 23 – Eakate õigus sotsiaalsele kaitsele Artikkel 26 (kõik) – Õigus väärikale kohtlemisele töökohal Artikkel 30 – Õigus kaitsele… Loe rohkem »
lollakas
Nõuda mingit teadet LE tundub pigem survestamisena, sest eeldatakse, et hageja ei suuda finantsiliselt välja vedada ning samas kõik kohtud suruvad kompromissi alati peale (loe ei viitsi tööd teha). Tööohutuse tagamine on Eestis üldine probleem tööandjatele ning nendest tingitud tagajärgi ei pea küll maksumaksja kinni maksma vaid see on tööandjate kohustus tegematajätmiste eest.
Avaldagu Pärnu Postimehes rinnaümbermõõt.
Baumide ettevõtet kaitseb kohtus Tallinna advokaat Indrek Leppik, kes on Eesti üks kallimaid ja paremaid advokaate.
Kas keegi kahtleb omaniku aususes, kui võetaks selline advokaat!!??
Vaata, mida see kalur nõuab ja milles firmat süüdistab, ja ütle siis, kas ei ole mõistlik muretseda korralik advokaat. Ka ise, kui oleks ettevõtja, võtaks kõige parema kaitse, mida raha eest osta saaks.