Lääne prefektuuri haldusala koolides õppivatele abiturientidele tutvustatakse abipolitseinikuks saamise ja olemise võimalusi.
Koolipäeva sissejuhatav ühiskonnaõpetuse tund Pärnu Koidula gümnaasiumis algab tavatult – õpetajaga koos astub klassi ette politseivormis mees. Algus tundub kõhe. Pärast põgusat õpetajapoolset sissejuhatust algab hoopiski loeng, mille käigus abiturientidele tutvustatakse abipolitseinikuks saamise ja olemise võimalusi. Koidula gümnaasium on järjekorras esimene, kus selleteemaline tutvustus tehakse. Nii on plaanis külastada kõiki Lääne prefektuuri haldusalasse jäävaid gümnaasiume ja jagada teadmisi kõigis kuues maakonnas.
„Ajal, mil vabatahtlikkus ja vabatahtlik panustamine on kõikjal maailmas kõrgelt hinnatud, peaks noortele meelde tuletama, et lisaks välismaale vabatahtlikuks minemisele on neil võimalik panustada ka oma kodukohas,“ selgitab Lääne prefektuuri abipolitseinike koordinaator Indrek Kõiv. „Politseitöö suund on juba pikka aega kogukonnakesksusele suunatud ja seepärast ärgitamegi kogukonda ennast ka oma turvalisusesse panustama. Ainult politsei ise ei saa kõike kogukonna turvalisuse jaoks teha, sest kogukonna turvalisus algab siiski kogukonnast endast.“
Lääne prefekt Priit Suve viitab abipolitseiniku staatusele kui ühele kasutamata võimalusele, mis aitaks suurendada kogukonna turvalisust: „Eesti on viimastel kümnenditel läbi teinud suure positiivse muutuse, mis lisaks majandusliku heaolu tõusule väljendub ka madalamas kuritegevuses. Kuritegevus ei ole nähtusena siiski kusagile kadunud, vaid pigem teisenenud ning selle üheks põhjuseks on meie kodanikuühiskonna areng. Siiski näen just kogukonnas varu ja võimalusi turvalisuse suurendamiseks. Need inimesed, kes tunnevad ennast kogukonna huvide eest vastutavana ning seda ka aktiivselt tegevustena väljendavad, on kaheldamatult ära teeninud meie ühise lugupidamise.“
Abipolitseinike traditsioon ulatub tagasi aastasse 1994, kui 20. aprillil võeti riigikogus vastu abipolitseinike seadus, mis reguleeris abipolitseinike tegemisi. Suurimaks abipolitseinike aktsiooniks oli muidugi aprillisündmused 2007. aastal Tallinnas. Samas on abipolitseinikud aktiivselt toimetanud üle Eesti nii enne kui praegu. Praegu on Eestis 1512 abipolitseiniku.
Abipolitseiniku staatus on privileeg
Abipolitseinikuks saamiseks tuleb läbida lisaks koolitustele ka põhjalik taustakontroll. „See tähendab, et abipolitseinikuks saavad tõesti vaid parimad ja riigi silmis usaldust väärivad kodanikud,“ täpsustab Kõiv abipolitseinikuks saamise protsessi erinevaid tahke. „Kui vabatahtlikkus on üks praeguseid trende ja kahtlemata positiivseid näitajaid noore inimese tööle kandideerimise paberites, siis abipolitseinikuks saamine o tunnustus, et riik on just seda noort inimest usaldanud ja tegemist on tõesti kõlbelise ja ausa kodanikuga, kes sobiks oma isikuomadustelt ükskõik millisesse asutusse. Just selles plaanis on tegemist olulise privileegiga, mida noored tulevikus saavad kindlasti enda kasuks kasutada.“
Abipolitseinikuks kandideerimise eeltingimusteks on see, et tegemist on vähemalt 18-aastase Eesti Vabariigi kodanikuga, kes valdab eesti keelt ettenähtud tasemel ja vastab kutsesobivuse nõuetele. „Koht, millele muidugi erilist tähelepanu pööratakse, on see, et seda kodanikku ei ole varem karistatud tahtliku kuriteo eest ja tema kehaline ettevalmistus ning tervislik seisund võimaldaksid abipolitseiniku ülesandeid täita.“
Abipolitseiniku kutsesobivuse nõuded on kinnitatud 2010. aastal siseministri määrusega. „Kokkuvõtlikult on abipolitseiniku kandidatuuri juures väga olulisteks kriteeriumideks need, et tegemist on nii vaimsetelt kui ka sotsiaalsetelt oskustelt võimeka inimesega, kelle tegevus abipolitseinikuna toetab n-ö päris politsei tööd,“ kommenteerib Kõiv kutsesobivuse määrust.
Vabatahtlike abipolitseinike töö ei seisne ametnikkonna töö ära tegemises
„Abipolitseinikuks olemine ei tähenda kindlasti seda, et see seisneb reaalsete politseinike töö ära tegemises,“ kummutab Kõiv väärarusaama. „Oma kogukonda vabatahtlikuna panustamine ei tähenda inimesele töökohust, vaid abipolitseinikuks on oodatud need, kes siiski tahavad midagi omalt poolt suuremaks hüvanguks anda,“ selgitab ta.
Abipolitseinike tegevusvaldkonnad on muidugi piiratumad kui politseiametnikul, kuid see ei tähenda, et tegevusi, millesse vabatahtlikud kaasatud on, napiks. „Lisaks sellele on abipolitseinikul tema staatus ka siis, kui ta vormis ei ole. Abipolitseinik on ühiskonnas kõrgema moraali kandja igal ajal ja igas kohas. Teisiti see pole võimalik,“ selgitab Kõiv. Abistades politseiametnikku tema töös, laienevad politseiametniku kõrval ka abipolitseinike õigused sekkuda korratagamise protsessi. Nii on olukorras, kus seda vaja on, abipolitseinikel ka õigus kanda relva ja teostada muid toimingud, mis on sätestatud abipolitseinike seaduses.
Teadmisi jagatakse nii Pärnus kui ka kaugemal
Seoses sellega, et vabatahtlikkus ja abipolitseinikud on üks praeguseid politsei- ja piirivalveameti prioriteete, siis teeme ka senisest laiemat teavitustegevust, et kaasata rohkem inimesi selles valdkonnas. „Noored, kes on just lõpetamas kooli seisavad niikuinii valikute ees ja meie pakume neile lihtsalt ühe võimaluse, valiku langetavad lõpuks ju loomulikult noored ise,“ selgitab Kõiv käimas olevat teavituskampaaniat.
Kõigi kuue Lääne prefektuuri haldusalasse jääva maakonna gümnaasiumide külastamisega plaanitakse lõpule jõuda tuleva aasta esimesel poolel. „Esialgu on selline abiturientide teavitamisele suunatud kampaania vaid Lääne prefektuuris, kuid loodetavasti käivituvad analoogsed programmid ka teistes prefektuurides,“ on Kõiv optimistlik.
Täiendavat infot abipolitseinike kohta leiab politsei- ja piirivalveameti veebiküljelt.
Heiko Leesment,
Lääne prefektuuri pressiesindaja