Esimest korda tähistati Rootsi päeva 2008. aastal Pürksis. Foto Arvo Tarmula
Laupäeval võõrustab Noarootsi eestirootslasi ja rannarootsi kultuuri huvilisi, sest Pürksis peetakse taas suurt Rootsi päeva ja esimest korda antakse üle kultuurikandja tiitel.
Suur Rootsi päev on eestirootslaste traditsiooniline suveüritus, kus saavad kokku eestirootslased ja rannarootsi kultuuri huvilised nii Rootsist kui ka Eestist.
Tänavune Rootsi päev eristub selle poolest, et Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus annab esimest korda välja kultuurikandja tiitli.
„Meil on erakordselt palju tublisid ja toredaid inimesi ning kultuurikandja tiitel on selleks, et tänada neid, kes palju on panustanud,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl.
Kultuurikandja tiitli kandidaate said esitada kõik soovijad ja Stahli sõnul pakuti 11 nime. Tänavu antakse välja kaks kultuurikandja tiitlit.
„Olime mõelnud, et üks võiks olla Rootsist, teine Eestist, üks vanem, teine noorem, et oleks jätkusuutlikkust, ” selgitas Stahl. Ta lisas, et häälte kokkulugemisel see nii ka kujunes: „Nad on oma tegevusega õigustatult selle au välja teeninud.”
Stahli sõnul oli 11 esitatud kandidaadi hulgas oli terve hulk neid, kes oma senise tegevusega kultuurikandja tiitlit vääriksid. „Selle üle on hea meel, sest rahvakild on meil küll väikseks jäänud, aga neid, keda tänada, on,” ütles ta.
Eestirootsi kultuurikandjate tunnustamisest saab traditsioon ja korraga antakse tiitel kuni kahele inimesele. Esimesed Kultuurikandja tiitli koos pronksist medali ja Hans Pöhli raamatuga annab laupäeval Pürksis üle Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse esimees Ülo Kalm.
Kui laupäeva keskpäeval Pürksis pidulik osa sõnavõttude ja kultuurikandja tiitli üleandmisega läbi saab, jätkub suur Rootsi päev juba vabamas vormis laulu, tantsu, laada ja töötubadega.
Kohal on eestirootslaste organisatsioonid nii Rootsist kui ka Eestist, kes oma tegevuse tutvustamise kõrval korraldavad ka raamatulaada. Oma kaupa tulevad pakkuma ka kohalikud käsitöölised.
Meelelolu loovad tantsurühm Ürgleigerid, Sofia Joons, Noarootsi rahvatantsijad ja naisansambel. Töötubades saab proovida võrgulappimist ja vöökudumist ning paadimeister Jorma Fribergilt uusi teadmisi paatidest.
Lastele pakub tegevust Kaitseliit ja proovida saab Rootsis väga levinud maastikumängu tipspromenad, kus maastikul tuleb küsimustele õiged vastused leida. Start antakse ka taaselustatud Noarootsi jooksule.
Suur Rootsi päev lõppeb õhtul Noarootsi kirikus ja kalmistul, kus süüdatakse küünlad Vabadussõjas langenute mälestussambal ja Johan Nymani haual ning kontserdi annab Eesti Filarmoonia kammerkoor.
Suurt Rootsi päeva tähistatakse 2008. aastast ja seda tähistatakse eri eestirootslastega seotud paigus. Kui esimene Rootsi päev toimus samuti Pürksis, siis vahepeal on kokku saadud Vormsil ja Haapsalus ning Tallinnas merepäevadel.
Jana Stahli sõnul kahel viimasel aastal traditsioonilist Rootsi päeva küll ei toimunud, sest mullu tähistati selle asemel eestirootslaste põgenemise 70. mälestuspäeva ja tunamullu Haapsalus eestirootslaste laulupidu.
