Intervjuu: Urmas Sukles — kogemata linnapeaks

„Poliitikasse sattusin juhuslikult ja linnapeaks kogemata,” ütles Urmas Sukles, elukutselt arst.

Kohalike valimiste aegu 1993 oli Sukles Läänemaa haigla peaarsti Toomas Vilosiuse asetäitja ja nad mõlemad kandideerisid linnavolikokku. Vilosius Liberaalide, Sukles Isamaa nimekirjas

Valimistel sai kõige rohkem hääli ja 13 kohta volikogus Realistide valimisliit, nende häälemagnetid olid tollane linnapea Tiit Beeren, populaarne koolipapa ja punase terrori uurija Voldemar Pinn ning Palivere tehase autoriteetne juht ja särav poliitik Ülo Uluots.

Realistide plaani järgi pidi linnapeana jätkama Beeren, Isamaa ja Liberaalide kandidaat oli Hannes Danilov, aga kumbki plaan ei  täitunud.

Et Realistide ülekaalu murda, otsisid Isamaa ja Liberaalid inimest, kelle poolt on valmis hääletama ka osa Realiste.

Nii nad tol ajal võrdlemsi tundmatu Suklese, kes kogus 38 häält, välja pakkusidki. Vilosiusele, oma ülemusele, Sukles  vastu ei hakanud.

„Nii et rong peatus korraks, võttis arsti peale ja sõitis edasi,” meenutas Sukles. „Ma ei kahetse. ”

Sukles on üks väheseid Haapsalu linnapäid, kes on sellesse ametisse nii pikalt jäänud. 16. sajandist peale võib ühe käe sõrmedel üles lugeda bürgermeistrid ja linnapead, kes on seda ametit pidanud üle 10 aasta. Viimase saja aasta jooksul on selliseid mehi kolm: Gottfried von Krusenstern 1902–1917, Hans Alver 1929–1940 ja Urmas Sukles 1993–2002, uuesti sügisest 2009.

Mis oli linnavalitsuses nüüd teisiti?

Rahvas ei käinud enam linnavalitsuses. Ei käi siiamaani.
Kui vanasti oli esmaspäeviti linnapea vastuvõtt, oli inimesi alati ukse taga. Nüüd on kahe aasta jooksul käinud  vastuvõtul ehk kümmekond inimest.

Võib–olla on asi selles, et alluvad võtavad löögi vastu ja probleemid leiavad lahenduse. Või teine võimalus, et asi on nii lootusetu (naerab sellise näoga, et kas pole vahva nali!).

(Tõsinedes.) Kolmas põhjus, et vahepealsel ajal oli linnavalitsus suhteliselt suletud, uksed olid lukus, teisele korrusele linnapea jutule ei pääsenud.

Kui allpool asjad lahendatakse, tähendab, et inimesed töötavad hästi. Eks ta õige ole, et allpool lahendatakse. Meeskond on järelikult nii hea, et juhil probleeme ei ole.

Kas vajasite sisseelamisaega või jätkasite sealt, kus seitse aasta tagasi töö pooleli jäi?

Ei olnud vaja sisseelamisaega. Esimesel aastal oli mul entusiasmi palju rohkem. Nüüd hakkab juba rutiin tulema.

Alguses sõitsite jalgrattaga linnas ringi ja üldse oli Teid rohkem näha–kuulda. Kui palju esialgsest entusiasmist järel on?

See kõik on alles, aga eks esimene, eelmine aasta olnud parem ka, masu hakkas ära minema. Rahaline seis oli lihtsam.

Olen seadnud eesmärgiks, et igal aastal püüan ühe ürituse teha, n–ö oma firmaürituse, mille juures püüan algusest lõpuni olla. Tänavu oli veinipäev, minu meelest tore üritus, ja tuleb uuel aastal uuesti.

Mullu oli mudapäev. Seal rikkus ilm kolossaalsed mõõtmed ära, aga meedias oli see hästi kajastatud ja inimesi osales palju.  Kui nüüd veel mudauuringuiks tuleb kompetentsikeskuse kaudu raha — ehk aitas mudapäev otsustamisele  ka omajagu kaasa.

Nii et panetegi oma energia rohkem sõule, et linn paistaks väljapoole uhke ja särav?

Kui võrrelda mind ja Ingrid Danilovit, siis mina olen rohkem sõumees, tema on tagasihoidlikum naisterahvas.

Kui kümme aastat tagasi vaadata — eks ole igasugu lollusi tehtud. Nüüd seda enam ei ole, et linnavalitsus läheb grimeerituna volbrijooksule.

Mis ajendas Teid poliitikasse naasma ja linnapeaks pürgima, kas see oli erakonna või Teie enda soov?

Olin Pirita TOPis viis aastat, 2002–2007, aga see projekt lõppes, meid osteti sealt välja.

Kasuga või kahjuga?

Kahjuga mitte. Tulime sealt suhteliselt normaalselt välja. Kui  arvestada, mis pärast majanduses juhtus, siis pigem õigel ajal.

Tulin Fra Maresse, elasin Haapsalus, olin volikogus ja mingil hetkel hakkas igav.

Praegu on samas seisukorras (endine linnapea) Teet Kallasvee — tal on ka igav ja  siis ta vaatab kõiksugu asju ja uriseb.

Mina nurisesin tol ajal ka, sest mõned asjad läksid väga vildakalt, näiteks mõned kultuurikeskuse hanked. Õnneks oleme nüüd kultuurikeskuse valmis ehitanud.

Vaatasin just mõne aja eest, mida ma volikogus olen rääkinud. Et kas on väga loll jutt olnud ja pean nüüd oma sõnu sööma, aga ei pea.

Sel hetkel, mil linn hakkas kultuurikeskust  ehitama, oli linnas ikka väga kriitiline seis. Kultuurimaja oli laiali lõhutud, leping ehitajaga oli sõlmitud, aga linna laenutaotlusele ei tulnud mitte üheltki pangalt mitte ühtki pakkumust.

Õnneks suutis Ingrid oma meeskonnaga suured kärped teha ja Nils Koigi teene oli, et linn sai SEBilt siiski laenu, aga risk oli väga suur!

Ma peaksin loll olema, kui oleksin kultuurimaja remondi vastu. Isegi Ridala vald, kes ütleb, et Haapsalu linn on end lõhki laenanud — tegelikult ei ole me lõhki laenanud, aga raske on küll —, kasutab kultuurikeskust. Olen seal etendustel näinud nii vallavanemat kui ka volikogu esimeest.
Nii ma neid asju kõrvalt vaatasin ja ühel hetkel hakkas igav.

Räägite, et praegu on linnal väga raske aeg. Mismoodi see välja paistab? Kas on arved maksmata?

Saatsin just Reformierakonna üleriigilisse listi kirja, et asi on s… sõna otseses mõttes. Haapsalus ja Eestis üldse. Hästi elavad vaid mõned vallad, ülejäänud on ilma rahata. Tulubaasist võeti osa tulu maha, tasandusfondist raha ei anta. Selles olen (volikogu keskerakondlasest juhi Jaanus) Karilaiuga ühel meelel.

Tuleme vaevu ots otsaga kokku — ma ei räägi laenudest, vaid et  kindlustada lasteaednikud palgaga, et meie struktuurid töötaksid jne.

Kõik kallineb, aga tulubaasi hoopis vähendati. Saame tuleval aastal kasutada 18 miljonit krooni vähem raha kui 2008!

Rääkisin Rae vallavanemaga, tema ütleb, et kõik on hästi. Muidugi on temal hästi. Rae on Tallinna lähivald, tulubaas on tal 137 miljonit krooni, s.t üksikisiku tulumaks ja maamaks. Haapsalul on see 80 miljonit. Neil on 50 miljonit krooni rohkem  kasutada kui Haapsalul!

Miks siis Reformierakond omavalitsusi nöögib?

Eks erakonnal ole omast kohast ka õigus. Aeg on raske,  nööri tuleb pingul hoida, aga minu sõnum oli, et riigil peaksid olema mingid prioriteedid. Praegu teeme linnaeelarvet — 500 000 eurot on puudu. Müüme metsa, peame laenu juurde võtma, kuigi niigi juba refinantseerisime sel aastal laenud.

Mis elu eriti raskeks teeb, see on tulevik. Lähema kahe aasta jooksul ei ole näha, et elu läheks paremaks.

Kas Teid võetakse erakonnas kuulda?

Loodan, sest tagasiside Reformierakonna teistelt omavalitsusjuhtidelt oli vägagi toetav, aga siiani ei ole kuulda võetud.

Minu ettepanek oli, et riigi prioriteedid tuleks üle vaadata. Kui suretad omavalitsused välja, kukub kogu Eesti kokku. Täna tuleme omadega kuidagi välja, aga kõik ju kallineb. Vesi kallineb Haapsalus, konkurentsiamet kinnitas hinna, meie ei saanud ise midagi öelda, et me ei taha Veevärgile nii suurt kasumit, kui seal kirja pandi. Kütus on kallinenud ja kõik muu. Olgu või õlle hind — vanasti maksis õlu 25 krooni, nüüd 2,5 eurot.

Kas masu ajal kärbitud linnaametnike ja linnaasutuste töötajate palk taastatakse tuleval aastal?

Viis protsenti palgatõusu on eelarves sees, aga kärbiti 13%. Kui tol ajal poleks kärpeid tehtud, oleksime veel kehvemas seisus kui praegu. Ma ei tea, kuidas oleks linn siis 2009 omadega välja tulnud.

Mida teeksite, kui raha oleks vabalt võtta?

Ilma rahatagi teeme! Peame valmis ehitama Vikerkaare lasteaia, seal on omaosalus 200 000 eurot. Sotsiaalmaja remont tuleb. Elu läheb edasi, pidurit ei ole tõmmanud, aga hirm on nahas küll. Võib juhtuda, et raha ei tule peale.

Omavalitsusel õnneks seda hirmu ei ole, et pankrot tuleb, enne seda tuleb kolmeliikmeline pankrotitoimkond. Seda juttu rääkisin ka enne, 2–3 aastat tagasi. Loodan, et nii ei lähe. Kompetentsikeskus on suur asi, ehk toob linna uusi inimesi.

Kummast on suurem puudus, kas rahast või ideedest?

Ideid on meil küllalt. Kui oleks raha, teeksin kohe aurulaeva!

Mina remondiksin uulitsad ära.

Et uulitsaid remontida, ei ole ideid vaja!
Meil on käsil veel üks suur projekt, äkki läheb õnneks, et saame 1,4 miljonit eurot ja vahetame välja kõik tänavavalgustid. Taotlus on esitatud. Sealt tuleks kõva elektrienergia kokkuhoid ka veel.

Miliseid suuri asju on linnal tuleval aastal veel ees?

Wiedemanni kooli kolimine ja mure, kuidas kaks suurt kooli ühes majas hakkama saavad. Minule on see kogu aeg olnud loogiline protsess. Linn ja volikogu on tegutsenud mõistlikult, kaasates õpetajaid ja kogukonda. Oleme liikunud selles protsessis väga hästi.

Kes esimesena välja ütles, et teeme Wiedemanni koolimajja riigigümnaasiumi?

See oli ajendatud Viljandi riigigümnaasiumist. Võiks öelda, et mõte sündis kolmnurgas linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Mari–Epp Täht, haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ja mina. Panime kohe rattad käima ja minu meelest on see suur asi.

Mille pärast linnapeal öösiti uni ära läheb?

Ei tea midagi sellist, vist olen poliitikas juba nii vana olija.

Kui tihti tunnete, et kriitika teeb liiga?

Polegi nagu viimasel ajal enam erilist kriitikat saanud. Aga eks ma ole tagasihoidlikumaks ka muutunud.

Vaatasin hiljaaegu videot Ülo Uluotsast. Seal küsiti, mida on Uluots mulle õpetanud. Uluots õpetas, et Lainet ei tohi erastada. Meie püüdsime erastada ja sellest tuli hulk jama.

Nüüd on Laine heade omanike käes ja töötab  hästi. Aga sel ajal — õnneks! — kaotasin ma oma töökoha. Olen siiani Koit Uusile siiralt tänulik selle eest. Minu aeg oli selleks ajaks otsas.

Tõsiselt räägite?

Täiesti tõsiselt.

Inimlikult võis see Teile raske aeg olla, Teid süüdistati ikka väga rängalt.

Nojah…
Praegu ajame Koit Uusiga koos raudteeprojekti. Ütlesin kord Uusile, et poliitikuna mõtled mingil ajal, et oled igavene. Olin olnud üheksa aastat linnapea. Minu aeg oli otsas.

Kui kauaks te nüüd end linnapeana ette kujutate?

Järgmised valimised tahaks ikka ära võita.

Mis edasi? Jäätegi pendeldama Haapsalu linnavalitsuse ja Fra Mare vahet või on Teil poliitikas suuremaid ambitsioone?

Kui lubatakse, võib–olla kandideerin riigikokku, aga ei tea. Ma ei ole riigikokku varem kandideerinud. Ükskord pakuti, siis ma ei tahtnud, olin siis TOPis. Siis oleksin ehk sissegi saanud. Teinekord arvasin, et võiksin parteid aidata, aga siis arvati, et ei ole mõtet.

Nüüd võib kolmandat korda vaadata, aga sinna on veel kolm aastat aega.

Kaugelt paistab, et mis linnapeal viga, istud suure laua taga ja ootad palgapäeva. Mida Teie näete selles ametis head ja halba?

Kui ma arst olin, küsiti, mida head on selles ametis. Amet ju raske — unetud ööd, patsiendid. Ütlesin, et ainuke hea asi on, kui käid valges kitlis mööda koridori ja kuuled, kuidas sosistatakse: „Näe, arst läheb!”

Eks linnapea ametis ole ka üksjagu edevust. Kui sul on nii palju toetajaid, siis on sulle tähtis nende kiitus.

Kui oled eraettevõtluses, tegeled seal ainult mingi kitsa alaga, Fra Mares näiteks taastusraviga. Käid küll messidel ja tegeled oma hobidega, aga linnavalitsuses on elu palju mitmekesisem. Kas või meie uue sõpruslinna Petlemmaga — maailm läks pärast seda  palju avaramaks.

Miks Te nii kangekaelselt ühest aselinnapeast kinni hoiate, kuigi saate tema pärast volikogu opositsioonilt alatasa sugeda?

Hariduse ja kultuuri aselinnapea amet on selline, et on rohkem haavatav. Tema töö on laialivalguvam ega ole nii üheselt mõõdetav kui näiteks aselinnapea Peeter Vikmani puhul.

Kes Te oleksite praegu, kui poleks arstitööd linnapea ameti vastu vahetanud?

Oleksin olnud ehk kuskil peaarst. Või välismaal. Olen sehkendaja tüüp, olen rohkem administraator kui arst.

Tol ajal ju suurt elukutsevalikut polnud: kas jurist, arst või ehitaja. Et minu suguvõsa oli arste täis, valisingi selle eriala.

Kuidas aastavahetuse veedate?

Suurel Munamäel turismitalus koos pere ja mõne sõbraga.