Haapsalu Laine spaa juht Irene Väli uurib Hiiu halulaeva. Foto: Urmas Lauri
Kärdlas läinud nädalal peetud Lääne-Eesti turismikonverentsi läbiv teema oli mereturism ja merega seotud väikeettevõtlus.
EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso ütles, et tänavu külastas Eesti sadamaid 9000 purjekat ja paati, kuid aastal 2020 võiks see arv olla poole suurem. „Tahaksime, et meie sadamad toimiksid nii, et siia lennataks kohapeale, alustataks renditud jahiga Tallinnast kruiisi või pööringut ja seilataks Pärnu sadamasse. Tagasi koju lennataks Riia kaudu,” lausus Mutso.
Ajakirja Paat peatoimetaja Jaano Martin Ots ütles, et Eestil on jahisadamate võrgustik ja see toimib. Rannikul on veel paar lünka, mis saavad loodetavasti lähema viie aasta jooksul lahenduse. Isegi kui puuduvaid sadamaid selle ajaga ei ehitata, on neil vähemalt projekt.
Turismiedendajad said teada, kuidas hindavad soomlased Eesti sadamaid ja mereturismitoodete taset, kuulati edulugusid Gotlandilt. Puulasevaseltsi Vikan eestvedaja Alar Schönberg rääkis rannarootsi kultuurist ja puulaevaehitusest kui ettevõtluse ideest. Töötubades pakuti välja nii mõnigi huvitav idee. Üks selline on lastehoiu korraldamine sadamas. Mänguväljakuid on paljudes sadamates, kuid et vanemad saaksid oma tegevuse ajaks lapsi hooldaja järelevalve alla jätta, ei ole.
Mõte, et sadam võiks purjetajaile soovitada järgmist sadamat, võib kõlada alguses loogikavastaselt – kuidas ikka konkurenti soovitada –, aga konkurent võib olla ka parim koostööpartner.
Hiidlased olid turismikonverentsi osavalt ühendanud Läänemere saarte ühenduse B7 aastakonverentsiga, seega oli osalisi alates Bornholmist ja Rügenist ning lõpetades Kihnu ja Muhumaaga. See tähendas, et räägiti ka Läänemere saartest, väikeettevõtlusest, kuidas ja kus ennast turundada.
Kommentaar
EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso: Sadamad ja taristu tuleb tööle panna
Riik on viimastel aastatel palju investeerinud sadamaisse. Taristu on hea, nüüd tuleb see tööle panna. Töölepanek pole aga mitte ainuüksi sadama- ja taristuomanike asi, nende ülesanne on pakkuda head klassikalist sadamateenust.
Nüüd on kogukonna võimalus ja ülesanne viia linn sadamaga veelgi paremini kokku, et tulu saaksid ka linna kohvikuid jt teenusepakkujad. See teeb ka sihtkoha atraktiivsemaks. Teame ju linnu, kus on mõnus ringi jalutada, mitte ainult kauni vanalinna pärast, vaid ka aktiivse tegevusega sadamate pärast. Eestil on arenguvõimalusi palju.
Tahame välja töötada tootestrateegia, kus lepitakse kokku kitsaskohtadest tuleneva tegevuse asjus: mida peab tegema riik, mida omavalitsus, mis on ettevõtja ja mis on kogu piirkonna roll. See eeldab ühist arusaamist, koostööd ja ka raha. Et raha on napilt, tuleb kokku leppida eelissuunad, millest pihta hakkame.