Kevadel tegi karu Nõva kandis pahandust. Foto: Vahur Koppelmaa
Läänemaal võis tänavu küttida ühe karu, aga kuidas jahimehed ka ei püüdnud, karu nad kätte ei saanud.
„Karusid pole nii palju, kui arvatakse olevat,” arvas RMK jahindusspetsialist Lauri Valdur.
Sellega pole nõus Linnamäe jahipiirkonna rentniku esindaja Hugo Peterson.
„Karu on täna siin, homme seal,” ütles Peterson. „Teda ei ole kerge kätte saada.”
Petersoni sõnul käisid jahimehed varitsuses, nägid mõnikord isegi karu, aga kätte ei saanud. Kas oli kaugus liiga suur või oli ilm liialt pime või segas miski muu. Linnamäe jahipiirkonnas liigub Petersoni sõnul 5–6 karu. Sügisel jahihooaja alguses läheb osa neist Nõva ja osa Kullamaa poole.
„Karu pole rumal loom,” ütles Peterson.
Karujahti minnakse õhtu eel, aga tema „tuleb, kunas tuleb”. Petersonile meenus, et alles kuu aega tagasi nähti karu päris Linnamäe asulas, paarsada meetrit Koela pool.
Valduri sõnul eeldab karujaht eeltööd. Passitakse seal, kus ta on kahju teinud, aga tihtipeale ei tule karu lõhutud mesitarude juurde tagasi, sest mesinik on tarude juures käinud ja need korda teinud. Peamine ongi karu puhul varitsus- ja hiilimisjaht.
Kui kaugelt karu inimese lõhna ära tunneb, oli Valduril raske öelda, sest oleneb, kas jahimees on kasutanud habemeajamisvedelikku, kuidas on tuul ja mida teeb õhurõhk. Kui on madalrõhk, on lõhnad maa lähedal, ja karu on siis raske üle kavaldada.
Emakaru poegadega ei kütita. Varem võis karule viia söödaplatsile loomakorjuseid ja teda sel viisil söödakohal käima harjutada, aga nüüd seda enam teha ei või. Läänemaal võis ühe karu küttida vaid kindlas piirkonnas: Linnamäe ja Nõva, Harjumaa Padise ja Palivere jahipiirkonnas, kus karu rüüstas mesipuid. Karujaht lõppes 31. oktoobril.