Haapsalu selle suve suurim (kahjuks negatiivne) uudis on PKC kaablitehase sulgemine. Suur jama nii ettevõttele endale, töötajaile kui ka linnale. Kogu tekkivat otsest ja kaudset kahju on praegu isegi raske hinnata.
Küll aga andis nimetatud sündmus palju tööd poliitikuile. Algas tõeline poliitikute pidu. Halva uudise taustal on alati hea sõna võtta. Kahjuks olid kõik sõnavõtud väga sarnased: keegi on süüdi ja midagi valesti teinud (aga kindlasti mitte mina ise).
Hea võimalus vastaseid materdada, suvel ju midagi suuremat ei toimu ning valimisedki pole enam mägede taga. Kõige lihtsam oleks öelda, et süüdi on ettevõtja: mis pagan sa lood siin uusi töökohti, nüüd siis selline jama!
On lausa välja tuldud mõttega erakorralise riigikoguistungi kokkukutsumiseks. Aga kas riigi tasandil on tegemist suure katastroofiga? Kui kuulata kas või ministrite väljaütlemisi, ei ole Haapsalu tehase sulgemine nende meelest üleriigiline probleem.
Probleem ei pidavat olema isegi mitte Vene turu ärakadumine Eesti toiduainetööstusele. Küll nad ümber orienteeruvad teistele turgudele. Kahjuks on ka Haapsalus üks väga suur tööandja kalatööstus. Kas siis järgmine…
Kokkuvõttes ei ole aastatega tekkinud probleemi võimalik kiiresti lahendada. Valitsus ei eralda ju PKC-le raha, et pidagu veidi aega ikka Haapsalus tehast edasi.
Kui tehas Haapsalusse tuli, oli maksusoodustus väljapoole Tallinna investeerimisel ja Haapsalus piisas ka vaba tööjõudu. Praegu on Haapsalus veidi alla 5000 tööealise kodaniku. Suurtehasele tähendab see suurt riski, kui oled piirkonna suurim tööandja ja pead korraga tööle palkama 5–7% kohalikust tööturust.
Ka kaablitehas maadles pidevalt tööjõuprobleemiga. Selles valguses võib vaid tõdeda, et Haapsalus on rong läinud – meil on liiga vähe töökäsi ja teist nii suurt ettevõtet siia lähiajal loota ei ole. Kes on siis süüdi? Isikuliselt justkui mitte keegi, või nagu enamiku asjade puhul on jälle lihtne öelda, et süüdi on Tallinn.
Kui aga keegi suudaks välja mõelda toimiva süsteemi, mis tõesti soodustaks töökohtade loomist väljapoole pealinna ja peataks inimeste väljavoolu, oleks ta ka tõenäoliselt üle pika aja esimene poliitik, kellele president teenetemärgi annaks.
Või on Haapsalu linn midagi valesti teinud, et suurettevõte lahkub? Linnale ei ole jõukohased sellemahulised investeeringud või toetused, mis ettevõtet siin paigal hoiaks. Parimal juhul suudaks linn väärtustada mõne ettevõtluseks sobiva krundi sinna juurdepääsu või kommunikatsioonide rajamisega.
Pigem on märgusõna koostöö. Hea näide on ju tuua lausa eelmisest talvest. Linn võttis kokku vanalinna ettevõtted, koos peeti üsna mitu koosolekut, linn toetas kontsertide ja ürituste korraldamist kohvikuis reaalse rahaga ning vanalinna ettevõtetel oli märksa kergem talv üle elada. Samuti oldi märkimisväärselt paremini valmis suviseks kõrghooajaks. Kokkuvõttes saab öelda, et koostöö toimis ning sellest oli kasu mõlemapoolne.
Meil on mitmesuguseid liite. Puudu on aga kõiki Haapsalu ettevõtjaid koondav liit (või mis tahes muu koostöövorm). Tavaelus on küll kõik kõigiga konkurendid, aga nii mõnigi mure on lihtsam üheskoos lahendada. Linnapea on kindlasti kogemustega ettevõtja ja paljudest PKC teemal sõnavõtnuist erinevalt saab ta hästi aru ka ettevõtte põhitõdedest.
Vahest oleks linnapea esimene samm lähiajal ettevõtted kokku kutsuda eesmärgiga Haapsalu ettevõtjate liidu loomiseks. Suur lootus oleks, et kui koostöö toimib, suudetakse ehk üheskoos ära hoida nii mõnegi töökoha kadumine ja ollakse üheskoos tugevam.
Aivar Kroon, väikeettevõtja
Võiks ju öelda,et Aivar ei soovi trügida teiste inimeste õnnetuse paistel esile, aga ei tea küll, mis mind takistab seda ütlemast?
Paneme vaba rahva algul koolipinki meile vajalikke ameteid õppima ja siis edaspidi neile ka kvalifikatsiooni tõstmise kursuseid tegema. Siis saame ka ettevõtlusele õla alla panna ja toetada Haapsalu ettevõtteid. Muidugi, kui ettevõtjad hakkavad kaa suuremat palka maksma, kui 2,5 euri.
Hea nali,koli ise lapsena oma kodumaast 40 aastaks eemale ja tule tagasi ja hakka siis uuesti eesti keelt õppima 😀
Paar aastat tagasi tahtsin Haapsallu kogunisti elama kolida,otsisin koka tööd normaalse palgaga,loomulikult olin harjunud Soomes suurema sissetulekkuga aga olin valmis isegi pooled väiksema sissetulekuga tagasi Eestisse kolima.Ja mida mulle pakuti,valdan eest,soome,rootsi ja inglisekeelt,3 aastat õppisin ametit plus ettekandja amet,3.05 oli kõige kõrgem tunnitasu ja 2.52 kõige väiksem.Üürikorttereid pole kuskilt võtta,nii,ett ma ei imesta,ett inimesed Haapsalust ära kaovad ja keegi ei taha sinna tööle tulla.Väga kahju,Haapsalu on mulle ikkagi parim linn Eestis.
eesti keelt sa nüüd küll ei valda…
See Monika Lodi ei valda ka soome keelt eriti hästi. Et, kus on minu kodukoht…!? Ja Monikale meeldib soomlastele eestlasi kiruda ka. Kas siis on mõtet tahta Eestisse!?
Esiteks on see vana artikkel, teiseks on neid koosolekuid, kus poputatakse kolme suvekuu ärimehi, juba piisavalt olnud. Suht lame lugu.
oleks tarvis moodustada raha tuuldeloopijate liit, usun, et ühinejaid oleks küllaga, vot seal oleks poliitikutel pidu
Olen nõus. Ja kohtutäiturid võiks ka sinna kutsuda, et arutada kuidas nemad saaksid aidata inimesed ametlikule tööturule tagasi. Mina tahaks ka ametlikut tööd teha aga ei saa. Tarvi võtab kõik raha ära.