Selleks, et toad aina jahenevate ilmade saabudes ohutult soojaks saaks, tuleb küttesüsteeme hooldada ja puhastada. Mida täpsemalt silmas pidada ning kuidas valmistuda korstnapühkija saabumiseks?
Iga koduomanik peab hoolitsema selle eest, et kütteseadmed oleks hooldatud nii tihti, et ei tekiks tahmapõlengu ohtu. Kodudes olevaid kütteseadmeid, näiteks ahjusid, pliite ja kaminaid, peab Tuleohutuse seaduse järgi puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui on kirjas seadme dokumendis. Kui seal vastav info puudub, tuleb kütteseadmeid puhastada vähemalt kord aastas.
Eramajades, suvilates ja abihoonetes kasutatavaid kütteseadmeid võib ise puhastada. Kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab ka seal kutseline korstnapühkija kontrollimas käima ja vajadusel küttekehad puhastama. Seejärel kannab korstnapühkija tehtud tööd Päästeameti küttesüsteemide portaali, kust saab koduomanik endale ka tehtud tööde akti ehk korstnapühkimise akti. Kortermajade, ridaelamute ning tööstushoonete küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija kontrollima igal aastal.
Puhastus kevadel või sügisel
Kui hoonet köetakse peamiselt talvel, on kõige parem aeg ahju, kaminat või pliiti puhastada kohe peale küttehooaja lõppu ehk kevad-suvel. Sel juhul jääb ka piisavalt aega, et teha enne uue küttehooaja algust seadmetes parandustöid. Kui köetakse näiteks suvel, on parim aeg puhastuseks sügisel. Kui puhastamata küttesüsteem jäetakse tahmasena seisma, hakkab lõõrides olev tahm ajapikku tekkiva niiskuse tõttu pigituma. Eriti selgelt on seda näha nende korstnate puhul, mis on sademete eest kaitsmata.
Pigitunud korstna põlengu korral tõuseb selle temperatuur väga kõrgeks. Nii võib ülekuumenenud või halvemal juhul lõhki läinud korsten süüdata lähima põlevmaterjali, näiteks puidust laekonstruktsiooni, ja tekkida võib suur tulekahju. Seega kui kütteseadmes on tuli kustunud, kuid korstnast tuleb ikka suitsu, on tegu tahmapõlenguga ja on vaja kiiresti päästjad kohale kutsuda.
Lisaks korstnas olevale tahmale ning tahma ja niiskuse koostoimel tekkinud pigile satub korstnasse tavaliselt ka vett, kivipuru, lindude poolt sinna toodud esemeid, puulehti ja okkaid. Prahi ja vee hulka saab vähendada korstnale sademekatuse paigaldamisega, kuid kui lind lendab korstnasse, siis enamasti ta sealt omal jõul välja ei saa. Need on ka mõned praktilised põhjused, miks on vaja korstnaid regulaarselt hooldada.
Parem ligipääs, puhtam tuba
Selleks, et korstnapühkija külastuskäik võimalikult sujuvalt läheks, saab iga koduomanik ise palju ära teha. Kui kütteseade on pikemalt kasutamata, tuleks seda päev enne korstnapühkija tulekut kütta. Sel juhul on küttesüsteem seest kuiv ja lõõristik soojem kui väline temperatuur. Tänu sellele tuleb tahm kergelt maha ega kipu tuppa.
Lisaks peab hoone valdaja tagama hea ligipääsu küttesüsteemide puhastamiseks. Näiteks puhastusluukide ees peab nõuete järgi olema vähemalt 60 cm vaba ruumi. Kui korstnat on võimalik puhastada ainult katuselt, tuleb korstnapühkijale kindlustada turvaline pääs ülesminekuks ning tagada ohutu töötasapind korstna juures. Altpuhastuse korral tuleb korstnaluukide ette jätta 1 x 2 meetrit vaba pinda. Mida parem ligipääs, seda puhtamalt on võimalik tööd teha.
Pärast kohapeal käiku sisestab kutseline korstnapühkija tehtud tööde kirjelduse ja informatsiooni kütteseadmete kohta 10 tööpäeva jooksul Päästeameti andmebaasi. Kui seadmete puhastuse ja kontrolli käigus tuleb välja puudusi, mis ei võimalda kütteseadet edasi kasutada, lisab korstnapühkija ka nende kirjeldused andmebaasi ning toob välja ettepanekud vigade parandamiseks. Edasi tegeleb valdajaga puuduste kõrvaldamise teemal vastutav päästeametnik.
Õhksoojuspumpasid tasub kontrollida
Lisaks traditsioonilistele kütteseadmetele on paljudes kodudes ka õhksoojuspumbad, mida tasub enne aktiivset kasutamist samuti kontrollida ja hooldada. „Iga seadme koju toomisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas seda hooldada. Regulaarne hooldus aitab koduseadmeid kauem töökorras hoida ja aitab vähendada õnnetuse tekkimise riski,“ sõnas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.
„Ka kindlustustingimustes on kirjas, et inimene peab ohutuse tagamiseks kindlustatud eset heaperemehelikult kasutama ning seda paigaldama, hoidma ja hooldama vastavalt õigusaktidele ja kasutusjuhenditele. Soovitan kindlasti pöörduda ekspertide poole, kes aitavad seadmete eest nõuetekohaselt hoolt kanda,“ lisas Kirsiste.
Seega on küttesüsteemide õigeaegne ja regulaarne hooldamine oluline ka juhul, kui peaks juhtuma õnnetus. „Kahjujuhtumi puhul hüvitise saamiseks on oluline, et kindlustuslepingu tingimused oleks täidetud. Eelkõige peab küttesüsteem vastama tuleohutusnormidele. Näiteks kõigil neil, kellel on kodus kamin, ahi või pliit, peab kütteseadme ees olema vähemalt 1 meeter ja tahmaluukide ees vähemalt 60 cm vaba ruumi. Samuti peab olema kehtiv korstnapühkimisakt,“ selgitas Kirsiste.
Lisaks tasub kõikidest hoonet puudutavatest olulistest dokumentidest, mis on olemas vaid paberil, teha elektroonilised koopiad. Nii on näiteks ehitus- ja elektriprojekti dokumendid olemas ka siis, kui hoone koos paberitega peaks tulekahjus hävinema. Ka see aitab kaasa kindlustusjuhtumi lahendamisele. „Oma kodu tuleohutuks muutmine peab olema prioriteet. Kahjuks juhtub õnnetusi ning selleks, et kahju saaks hüvitada, saab ise palju ära teha,“ lisas Kirsiste kokkuvõtteks.
Soovitused: kuidas valmistuda korstnapühkija tulekuks?
- Tee ahi, pliit ja kamin tühjaks: võta välja sinna ladustatud praht ja tuhk ning tõsta eemale ka tulehakatusmaterjal. Puhta küttekolde puhul saab parema ülevaate selle seisukorrast. Tee ka pliidipealne puhtaks.
- Küta kergelt päev enne puhastust, kuid veendu, et küttekeha on korstnapühkija külastuse ajaks maha jahtunud. Nii saab korstnapühkija oma tervist ja töövahendeid kahjustamata tööd teha.
- Sulge korstna puhastamise ajaks siibrid, välja arvatud korstnasiiber. Samuti võiksid olla ruumis suletud kõik luugid ja muud seadmed, kustkaudu võib tekkida konkureeriv tõmme.
- Hoolitse selle eest, et korstnapühkija pääseks küttesüsteemi kõigile osadele ligi. Tee puhastusluukide juures vähemalt 60 cm laiune ala vabaks, et korstnapühkija pääseks korralikult puhastama. Katusele minekuks valmista ette redel või ligipääs pööninguluugi kaudu. Samuti tee ruumi, et saaks ligi korstnajalale – kui selle kaudu on võimalik korstnat puhastada, tuleks korstnapühkijale eraldada 2 x 1 meetrit vaba ruumi.
- Jaga korstnapühkijale infot eelnevalt teadaolevatest probleemidest. Näiteks kui kodus pole redelit, saab korstnapühkija selle vajadusel kaasa võtta.
- Kui on kahtlus, et kuskiltki võib töö käigus tahma läbi tulla, teibi need kohad eelnevalt kinni.
