Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks – üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud, Läänemaal istutatakse 440 000 puud.
Sel aastal istutatakse riigimetsa 8,4 miljonit mändi, 8,5 miljonit kuuske, 2,6 miljonit kaske ning 0,8 miljonit sangleppa.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakasvatusjuhi Toomas Väädi sõnul on istutamine oluline osa metsakasvatusest ja täidab mitut eesmärki korraga.
„Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,“ märkis ta.
RMK kasvatab kõik metsa jõudvad noored puud enda varutud seemnetest ise. Seejuures töödeldakse kuuse- ja männitaimi kahjurite eest, näiteks männitaimi töödeldakse eraldi liimi ja liivaga või taime juurepealset osa vahatades.
Riigimetsas on rõhk okaspuude enamusega palgimetsade kasvatamisel, kuid tänavu on lehtpuude osakaal varasemast pisut suurem, moodustades ligi viiendiku. Istutatakse alati kasvukohale enim sobivat puuliiki, kuid alati lisab loodus midagi ka omalt poolt. Hilisemate hooldustööde käigus kujundavad RMK metsakasvatajad võimalusel välja segametsa.
„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Istutame, kasvatame ja lõpuks väärindame,“ rõhutas Väät.
RMK taimlates on kiire aeg. Miljonid taimed peavad olema pakendatud ja jõudma planeeritud ajal tarnekohtadesse ja sealt edasi ligemale 8700 erinevasse istutuskohta üle Eesti, mis näitab kevadiste metsatööde mastaapi ja väljakutset.
Kuna miljonid taimed tuleb istutada suhteliselt lühikese aja jooksul ning lõviosas käsitsi, on kevadel metsas sellega ametis ligi 1500 inimest üle Eesti.
Lisaks inimkätele on riigimetsa istutamas ka kuus istutusmasinat, mille abil pannakse kevadest sügiseni kasvama umbes miljon taime. Peamiselt istutab masin märgadel ja keerulise pinnasega kohtades, kus käsitsitööd on raskendatud teha.
„Paneme puud kasvama kokku 9400 hektaril. Jätame 15-20 protsenti raiesmikest looduse kujundada neis paigus, kus on soodsad tingimused, et ala uueneb sobilike puuliikidega ise,“ selgitas metsakasvatusjuht Toomas Väät.
Ka sel aastal on huvilistel võimalus osaleda 23. mail kolmes Eesti paigas korraga toimuval RMK metsapäeval, kus saab ekspertide juhendamisel tunda end mõne tunni vältel metsakasvatajana. Päev toob kokku need, kelle jaoks on tähtis järjepidevus riigimetsa kasvatamisel ning puidu kui väärtusliku materjali kasutamine.
Kõige rohkem puid on planeeritud istutada tänavu Pärnumaale (2,2 mln), Ida-Virumaale (2,1 mln) ja Lääne-Virumaale (2 mln).
Läänemaal istutatakse 155 000 mändi, 211 000 kuuske, 26 000 kaske ja 51 000 sangleppa, kokku 443 000 puud. Läänemaast vähem istutatakse puid Hiiumaal – 274 000 puud, Saaremaal istutatakse 766 000 puud. Ülejäänud maakondades on istutuse maht kõikjal üle miljoni puu.
