Kuula artiklit, 3 minutit ja 48 sekundit
0:00 / 3:48
Konkurentsiamet alustas menetlust, et kontrollida, kas Imatra Elektri tänavu 1. veebruarist rakendatav liitumistasu hinnatõus on lubatav.
Imatra Elekter tõstab veebruarist võrguga ühendamisel ja olemasoleva kaitsme nimivoolu suurendamisel tasu aluseks olevat amprihinda seniselt 92,72 eurolt 315,36 eurole koos käibemaksuga. See tähendab amprihinna tõusu võrreldes varasemaga 240 protsenti.
Eelnevat kooskõlastust ei nõuta
Artikkel jätkub peale reklaami
Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab ütle
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
Lihtsalt kaasamõtlemiseks. Elektrivõrgu korrashoiuks ja uuendamiseks ning investeeringuteks saab raha ainult võrgutasudest või erandkorras EL/riigi toetusmeetmetest. Hetkel on kõik nn meetmed läinud põhivõrgule Elering desünkroniseerimise läbiviimiseks. Siit küsimus, et kus kohast siis seda raha leida kõrge inflatsiooni, pidevalt tõusvate hindade ja maksude jm ajal? Kui võrrelda keskmist elektriarvet näiteks soojuse või autokütuse arvega, siis elekter ja sh võrgutasu on ikka köömes. Äkki haugutakse vale puu all?
Olete ikka oma väidetes kindel? Et siiani tehti mida? Kõrgenenud kasumi najal (hinnatõusu mõju) võeti rõõmsalt dividende ja jäeti investeeringud jaotusvõrku tegemata (aastakümneid)? Hea võrdlusbaas on “vana” Imatra võrgu olukord võrreldes Elektrilevi omaga. Lisaks võeti seoses “rohepöördega” kohustusi, mis on väga kallid teostada, millele puuduvad vahendid, millel puudub majanduslik otstarbekus ja mille kohta puudub ka ühiskonna laiaulatuslik mandaat. Arvete osas on ilmselt matemaatikaga probleem- kW on kW- ja kõige hinnakam on elektrikilovatt, eriti kui arvestada sinna lisanduv võrgutasu.
Pigem on “koer sinna maetud”- lööge otsingusse -ARVAMUS: Elektrilevi meeletu hinnatõus ja samas kiidab kasumit
Omaette sarkasmina mõjub praegu Elektrilevi Imatra omandamisel öeldu- „Tänu võrkude kooshaldamisest tekkivale sünergiale ja ressursside efektiivsele kasutamisele saame pikas plaanis pakkuda kõigi klientide jaoks hinnavõitu ning samal ajal parandada ka töökindlust,“ märgib Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm
..läks paraku aga nagu alati…
Parandus- hinnakas on ikka energiaühik kilovatt-tund (kWh). Kilovatt ehk võimsus on maksustatud läbi ampritasu.
Teil pole õigus!
ära, et me ei eksisteeri siin ilmas riigivaraste ja ärimeeste heaks vaid elanikkonna taastootmiseks, mille pean kindlustama meie riik
Loe ja imesta poetaguste tarkusi. Alustuseks võiks läbi lugeda elektrituruseaduse, kasvõi paragrahv 71 ja 72. Teiseks võiks ju mõista majanduse põhialuseid, et kui kasumit ei ole, siis ei ole ka investeeringud. Kusjuures võiks ka tunda regulatsioone, mis sätestavad elektri jaotusvõrgu kasumi kasutamise või kahjumi katmise, mis olid iseloomulikud eelnevad aastad. Jne jne. Kokkuvõttes ei ole absoluutselt mitte mingisugust vahet kes Elektrilevi omanik on, sest võrguäri sisu jääb alati samasuguseks ehk tegevust ja võrgu arendamist finantseeritakse peamiselt tarbijatelt kogutavatest võrgutasudest, mille sisu on reguleeritud seadusega ja mida kontrollib Konkurentsiamet. Eesti probleem on elektrivõrgu ebaefektiivsus, sest vähe on suuri tööstustarbijaid ehk liinikilomeetrist… Loe rohkem »
Nagu näen on teil matemaatikaga endiselt kehvasti ja seose mõistmisega- põhjus/tagajärg. Kasumit ei ole….???…. mis paralleelmaailmas te küll elate? Tore on teada, et erafirma tegeles kahjumliku tegevusega kümned aastad oma madalamate hindadega ning Läänemaa ja Viimsi olid tööstust täis. Tõsi, sellist “kasumlikku” tükeldamist ei tehtud nagu riigifirmal kombeks. Eriti tobe on kurtmine- “vähe elektrone tarbitakse”. Huvitav, kes “ühtlustas” turud erineva ostujõuga riikide vahel, kus “turg” määrab madalama ostujõuga riigis pidevalt kõrgema hinna? … aga teie võite rahustuseks muidugi Elektrituruseadust lugeda ning teisi poetagusteks ja ebapädevateks pidada- vaba maa!
või poeesine, aga elektri börs kus Eesti ostab elektrit on Eesti jaoks mittesoosov. Viimane pakkuja börsil dikteerib hinna ja see on alati kõige kõrgem. Tundub et on kalkuleeritud nii. Aga kui on elekter kallis, või pole teist nagu ollagi, siis ei tule rahamehed äri tegema ja istumegi peeruvalgel – igavesti äge rohepööramine.
Äkki niipalju mõistust on, et aru saada põhjustest miks Imatra oma elektri jaotusvõrgu Eestis maha müüs?:) Ja võiks ju iseenese tarkuses ka elektrituru käsiraamatu läbi lugeda, see on näituseks üleval Eleringi kodulehel. Või on soov ELst välja astuda või NordPoolist ellimineerides odava elektri võimaluse Põhjamaadest? Läänemaa ja Viimsi oli tööstus täis, humorist vist, aga ju siis soomlastel oli rohkem oidu.
eesti energijatootjaid. Saab näha mis saab veebruaris kui venemaast lahti ühendame, annaks kõige vägevam, et kõik laabub.
korraliku töö ja selle korraliku võrguga saab veel kaua toimetada. Nohjah ja Eesti on väike ja siia keegi ei tule suurtootmist arendama ja ongi , pööre!
Aga ei usu, et sellel ka mingi normaalne tulem meie rahakoti jaoks on!
75 aastaks
veel , pange aga juurde, lähme tagasi peeru ajastusse