Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma.
„Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud.
Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus.
Täpsustan – artiklis tehtud viide noortele, kellest suur hulk nö registritest kaob, kes satuvad suure tõenäosusega vaesusriski ja NEET noore staatusse, on need 5% põhikooli lõpetajatest, kes õpinguid ei jätka ning jäävad madala haridustasemega.
Enam kui 40% on noori, kes lõpetavad küll gümnaasiumi, aga ei jätka õpinguid ehk suunduvad tööturule ilma erialase ettevalmistuseta.
need töökohad tulevad
Need töökohad luuakse uute sihtasutuste, fondide ja mtü-de näol.