Lääne-Nigula volikogu hakkab muutma valla põhimäärust – osavallad küll säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
Neljapäeval, sõna otsese mõttes volikogu istungi viimasel minutil teatas Lääne-Nigula volikogu esimees Mikk Lõhmus (valimisliit Tugevad Kogukonnad), et volikogu menetlusse on antud eelnõu Lääne-Nigula valla põhimääruse muutmiseks. „Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas Lõhmus.
Vallavanem Janno Randmaa ütles hiljem Lääne Elule, et aastaseks kokkuhoiuks prognoositakse 80 000 eurot.
Põhimääruse muutmisega kaovad osavallavalitsused kui ametiasutused ja moodustatakse üks ametiasutus – Lääne-Nigula vallavalitsus. Edaspidi enam osavallavanemaid pole, neid asendavad piirkonnajuhid. „Osavallad ise jäävad alles, osavallakogud jäävad tänasel kujul tööle,” ütles Lõhmus. „Kohapealne kaasarääkimine peab jääma, osavallakogud peavad jääma.”
Milliseks võib vallajuhtimine põhimääruse muutmise tagajärjel muutuda, sellest on vallavanem Randmaa sõnul veel vara midagi arvata. „See on pikk protsess. Põhimäärus käib kahel lugemisel – ja mis sealt lõpuks tuleb?” arutles Randmaa.
„Täna on olukord selline, et igas piirkonnas on väga erinev käekiri,” tõi vallavanem välja muudatuse ühe põhjustest. „Dokumendiregistriski paistab välja, kui palju on ühes või teises osavallas välja antud korraldusi kohaliku elu korraldamiseks.” Lõhmus lisas omalt poolt: „Esiteks pikaajaline finantsvõimekus ja teiseks juhtimisstruktuuri töövõimelisemaks tegemine.”
Lõhmuse sõnul on Lääne-Nigula vallal lähiaastatel ees tõsised ülesanded, et üleval hoida haridust ja sotsiaalhoolekannet. „Kool on kindlasti prioriteet, sotsiaalhoolekanne samuti, selle võrra peab juhtimisstruktuur efektiivsem olema.”
Käib õgvendamine, et lihtsamalt saaks vallamajas otsuseid vastu võtta. Koolide hoolekogus tehti sama samadel põhjustel. Kõik selleks, et saaks otsuseid teha väiksemas ringis. Muuks seda vaja ei ole. Koolide liitmisel saadi õppetund, et liiga suures ringis konsensuse saavutamine on keeruline.
Juba herr Riisalu ütles et nendel osavaldadel pole suurt mõtet.
siis demokraatiast
Osavaldadel ega osavallakogudel pole üldse mõtet , sest nendel on ainult võimalus arvamust avaldada, , Osavalla asemel võiks tõesti olla üks esindaja kohapeal , kes esindab kohalikke .Rahaline kokkuhoid kaotatud asjameeste arvel oleks päris korralik. Asjamehi on praeguses vallas mitukümmend isikut rohkem, kui oli neid praegustes osavaldades.
Põhimõtteliselt ei muutu ju midagi….sama palju inimesi jääb ju tööle!?
Samad inimesed ka või?
Mõtetu valitsus, igatepidi juba lagunenud, tunnistage seda… Varsti emmakumma riigi oblast siin lihtsalt…
Sa pead siis silmas Lääne-Nigula vallavalitsust? Pole nagu erilist lagunemist täheldanud.
Huvitav on see, et neljapäeva õhtul tehti teatavaks ja juba oskab lehes sellest rääkida. Salatsemine, salatsemine käib ikka LN Miku poolt. Kus nüüd siis osavallakogud on ja miks need enne teada ei saanud sellest. Ikka vanaviisi edasi, keegi tuleb kapist välja.
Kas teil on info, et osavallakogud ei teadnud? Minu meelest käib see jutt küla peal juba ammu. Ja kuidas see info küla peale jõudis? Vast ikka osavallakogude inimeste kaudu.
On. Mitmed osavallakogu inemesed on rääkinud. Noarootsi, Oru ja Risti.
Halleluuja! Mõistuse hääl on otsustajaid kõnetanud!
Eesti riigis on olemas Regionaal-ja Põllumajandusminister,milleks meile üldse vaja veel mingeid vallavanemaid ja mikkusi? Kõik tootvale tööle kupatada ja kokkuhoid mis-sugune.
No ära seda küll taha, et kõik kohaliku elu otsused hakkavad Tallinnast tulema.
Käsud ja otsused tulevad ammu juba Brüsselist ja seda enam pole neid jupijumalaid enam vaja.
Ei hakka see Brüssel küll kohalikke makse kehtestama, et sa siin ära elaksid. Tahaks küll teada, millal Brüsselisse minu uulits asfaldi alla pannakse ja lambike jälle särama.
Tea kui nimetada lehm piimaandjaks kas hakkab rohkem piima andma ja vähem heina sööma?