Viimastel aastatel on Eesti pangasektor hoolimata pikaleveninud majanduslangusest näidanud muljetavaldavat kasumlikkust. Möödunud aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad ligi miljard eurot kasumit – teisisõnu, iga riigi elanik, alates vastsündinutest kuni vanuriteni, maksis pankadele oma taskust umbes 700 eurot. Need on rahad, mille Swedbank, SEB, Luminor ja teised saatsid peamiselt Skandinaaviasse, oma peakontoritesse.
Kindlasti ei tohiks eeldada, et pangandussektori nii kõrge anomaalne kasumlikkus püsib ka tulevikus. Euribori intressimäär on juba languses ja tõenäoliselt on käesoleva aasta tulemused võrreldavad 2023. aastaga, mille järel hakkavad pankade kasumid vähenema. Kuid täna on miljard eurot aastas Eestile oluline summa. See on 3% riigieelarvest ehk umbes sama palju kui meie investeeringud kaitsekuludesse. Õpetajate palkade tõstmiseks ei jätku riigil 10 miljonit eurot, mis on sada korda väiksem summa kui pankade puhaskasum. On tähelepanuväärne, et pangasektori kasum Eestis ületas käibe poole võrra, seega eelmisel aastal olid pangad palju kasumlikumad kui kasiinod või näiteks Eesti Loto, kellel on riiklik monopol õnnemängude korraldamisel.
Pankurite pidu
Praeguse olukorra põhjuseks on kaks peamist tegurit. Esiteks põhjustas energiaturu kriis tugeva inflatsiooni, mida Euroopa Keskpank püüdis ohjeldada, tõstes euribori intressimäära. Mida kõrgem on euribor, seda kallimad on laenud ja seda suurema osa laenumaksetelt saavad pangad endale. Kuid euribor on ainult üks tegur, mis määrab laenu intressi. Teine tegur on panga marginaal, mis lisatakse euriborile.
Mida suurem on panga risk, seda suurem peab olema see marginaal. Kui osa klientidest ei maksa laenu tagasi, peab pank siiski jääma kogu laenuportfelli ulatuses plussi.
Ja siin on olukord Eesti pankadega üsna paradoksaalne. Eesti klientide laenudistsipliin ei jää alla näiteks Rootsi klientide omale. Kuid Eestis on pankade riskipreemia oluliselt kõrgem ning selle tulemusena on siinsed laenud kallimad kui Skandinaavias ja pangad panevad selle kujuteldava ning tegeliku riski vahelise erinevuse oma taskusse. Teistes riikides oleksid pangad samuti rõõmsad, kui saaksid rohkem teenida, kuid seal takistab seda konkurents. Rootsis ei ole võimalik pakkuda hüpoteeklaenu intressimääraga 2,5% pluss euribor, kui konkurent pakub sama laenu intressiga 0,5% pluss euribor. Kuid Eestis mingil müstilisel põhjusel selline konkurents ei toimi.
Esmapilgul võib tunduda, et 2,5% ja 0,5% vahel pole nii suurt erinevust, kuid reaalsuses on erinevus hiiglaslik. Kui võtta näiteks 150 000 euro suurune eluasemelaen 30 aastaks keskmise euribori määraga 3%, siis esimesel juhul maksate pangale 307 000 eurot, teisel juhul aga vaid 242 000 eurot. 65 000 euro suurune erinevus – see on vahe teie ja teie panga Skandinaavia kliendi vahel.
Skandinaavia elanik saab kulutada need 65 000 eurot näiteks haridusele või reisidele, meie aga peame loovutama oma raha pangale ning ühtegi majanduslikku põhjendust sellel ei ole. Eesti pankade kõrge kasumlikkus põhjustab ühiskondliku ebavõrdsuse kasvu ja finantsteenuste kättesaadavuse vähenemist elanikkonna jaoks. Samal ajal kui teised kõrge marginaalsusega sektorid nagu kasiinod on maksustatud kõrgete maksudega, naudib pangandussektor jätkuvalt soodsat maksustamistingimusi. Eestis on pangandussektori maksud palju madalamad kui Skandinaavias, kuid kahjuks ei kajastu see meie elanikele pakutavate pangateenuste hindades.
Leedu positiivne kogemus
Eesti valitsuse ebaõnnestunud majanduspoliitika tõttu langeb meie riigi majandus juba kaks aastat. Valitsus on vastu võtnud eelarvestrateegia, millel on mitusada miljonit eurot puudujääki, ning selle augu lappimiseks kehtestatakse terve rida uusi makse ja tõstetakse vanu. Huvitav on seejuures, et täiendavat pankade kasumi maksu valitsus isegi ei aruta, samal ajal kui see on üks vähestest viisidest leida raha eelarvesse ja mitte suurendada juba niigi kasvavat ebavõrdsust ühiskonnas. Makse tuleb koguda seal, kus on raha. Olukorras, kus pangad teenivad aastas miljardi, on küüniline ja lühinägelik võtta 2% suuremat käibemaksu inimeselt, kes saab miinimumpalka.
Leedu on juba astunud sarnase sammu, maksustades ajutiselt osa pankade intressidest ja ma ei ole kuulnud, et ettevõtted sealt põgeneksid. Vastupidi, Vilnius on kujunenud Baltimaade ärikeskuseks. Minu arvates on ajutine ülikasumi maks pangandussektorile hädavajalik. Võiksime rääkida maksust, mis moodustaks 50% ja kehtiks kolm aastat. Selle perioodi jooksul saaks valitsus välja töötada püsiva maksustamisskeemi. Ajutise maksu olemus aitaks toime tulla majandusraskustega ilma pikaajalise mõjuta pangandussektorile. Maksutulu võiks suunata kriitiliselt olulistesse sektoritesse, nagu tervishoid ja haridus.
Lisaks olulistele sissetulekutele riigieelarvesse aitaks pangandussektori solidaarsusmaks lahendada mitmeid probleeme. Esiteks oleks pankadel mõistlikum investeerida uute töökohtade loomisse Eestis – iga uus töökoht maksaks neile kaks korda vähem. Teiseks, pankadele muutuks kaks korda vähem kasulikuks laenuintresside tõstmine. Ja kolme aasta pärast kehtestatav püsiv maks võiks pakkuda lõpliku lahenduse, mis sobiks nii pankadele kui riigile. Maksu alla võiksid siis minna piirava maksuga intressid, mis ületavad pankade mõistlikke laenuriske.
ei karda tegijad, kiimaministeeriumi palgad peaks sundima õpetajaid eriala vahetama, -Kui teha lahti ministeeriumi kodulehe alajaotus “Töötajad ja palgad“, siis torkab kohe silma “Keskmine töötasu IV kvartalis 2023 on 17 327 eurot, suurenes 4939 euro võrra võrreldes eelmise kvartaliga. Töötajate arv suurenes 20 võrra ja on nüüd 310.” Keskmine brotopalk oli 2023. aasta I kvartalis 2855 eurot, II kvartalis 2335 eurot, II kvartalis 12 388 eurot ja IV kvartalis 17 327 eurot. Tasutud tööjõumaksud olid II kvartalis 982 478 eurot, III kvartalis 6 182 000 eurot ja IV kvartalis 8 837 957 eurot. Rohepesu käib, raha voolab, kuid õpetajatele jagub… Loe rohkem »
Kliimaministeeriumis töötamine on eluohtlik ja väga raske, ametnikud ohverdavad oma tervise rahva nimel kliimaga võideldes. Sellepärast ka nii suured palgad, õpetajad jt ei tee midagi võrreldes Kliimaministeeriumi kangelastega.
Haa-haa.
Kui peaministril piisavat pädevust ja võimekust ei ole ning kellegi poolt anti mingi idee kaasa, mis läbirääkimiste fookuse kiiresti õigesse kohta liigutab, siis ei olnud pangahärradel ilmselt keeruline oma huvisid kaitsta.
pankadega kestsid nii tunnike-kaks. Ehk see oli ilmselt lihtsalt üks formaalne kohtumine valitsuse poolt.
Mitte päris formaalne, küllap oravatele jäeti kilekotid laua alla….
kilekotid ei ole rohepöörde aja materjal, nüüd on kotid paberist
Pangad on puutumatud ja Reformierakonna kaitse all.
Kõik neid meetmeid, milliseid Korobeinik täna propageerib oli võimalik “korraldada” ka kesikute, EKRE ja Isamaa võimuloleku ajal. Küsiks, miks nad seda siis ei teinud, vaid võtsid võlgu, mida me nüüd maksma peame?
siis ei teinud pangad selliseid kasumeid ja samas majandus ei olnud sellises madalseisus ja sellisel languskursil
just pankade erakordse kasumi lisamaksustamist on praegu vaja.
nalja teete vä? käed eemale pankadest! nüüd kus õpetajad 17 EUR juurde said tuleb kehtestada lisamaks hoopis õpetajatele!!!
On vast naljakas ikka!
seda küll ei tohi, kui selle peale pangad hakkavad streikima, mis me siis teeme?