Silt: andrei korobeinik
15
Andrei Korobeinik: Eesti on langemas Baltimaade nõrgima majandusega riigiks
[caption id="attachment_345443" align="alignnone" width="565"]
Andrei Korobeinik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption] Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees. Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit, ja peaministri valikuga läks nagu läks - pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F.D. Roosevelt'i kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.
Andrei KorobeinikRiigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees[/caption] Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees. Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit, ja peaministri valikuga läks nagu läks - pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F.D. Roosevelt'i kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.
Andrei Korobeinik: Reformierakond valis Rootsi asemel kolmanda maailma riikide majandusmudeli
[caption id="attachment_345442" align="alignnone" width="565"] Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik. Foto erakogu[/caption]
Alates 2020. aasta algusest on Eesti majandus kulgenud ühest kriisist teise. Selle murega ei ole me muidugi üksi – tänapäeva maailmas ei juhtu kriisid tavaliselt iga riigiga eraldi. Tänu globaliseerumisele mõjutab Eestit nii USA kodulaenude turu krahh kui ka Hiinas halvasti küpsetatud nahkhiir. Iga riigi lähenemine kriisireguleerimisele on aga erinev, ja siin võib Eesti mõnikord oma unikaalset teed valida, nii palju kui maailmamajandusega lõimumine seda võimaldab.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik. Foto erakogu[/caption]
Alates 2020. aasta algusest on Eesti majandus kulgenud ühest kriisist teise. Selle murega ei ole me muidugi üksi – tänapäeva maailmas ei juhtu kriisid tavaliselt iga riigiga eraldi. Tänu globaliseerumisele mõjutab Eestit nii USA kodulaenude turu krahh kui ka Hiinas halvasti küpsetatud nahkhiir. Iga riigi lähenemine kriisireguleerimisele on aga erinev, ja siin võib Eesti mõnikord oma unikaalset teed valida, nii palju kui maailmamajandusega lõimumine seda võimaldab. 
Andrei Korobeinik: presidendivalimised vajavad remonti
[caption id="attachment_336460" align="alignnone" width="1760"]
Andrei Korobeinik. Erakogu[/caption]
Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Bradbury tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese taliolümpia kuldmedali, kuna kõik tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist. Tegusõna to bradbury tähendab nüüd Austraalias ootamatut edu saavutama – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus tervele riigile – eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jääb meie poliitilist eliiti kummitama kauaks. Avatud arutelude ja pika presidendikandidaatide kampaania asemel näeme nüüd presidendivalimistel mustade hobuste karja, mis lastakse välja mõni päev enne valimiste päeva. Presidendi institutsioon kaugeneb rahvast veelgi.
Prantsuse kirjanikule Voltaire’ile omistatak
Andrei Korobeinik. Erakogu[/caption]
Eelmised presidendivalimised olid suurtele erakondadele valusaks õppetunniks. Viis aastat tagasi algas kampaania varakult, tugevad kandidaadid sattusid meedia turmtule alla ja langesid üksteise järel rivist. Lõppmängu mäletame kõik. Riigikogu ei suutnud esimesel katsel presidenti valida, valijamehed jäid samuti jänni. Teisel katsel pandi riigikogu ette ainus kandidaat, kes saigi valituks. Nii sai Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid.
Kersti Kaljulaidi võit meenutab Austraalia kiiruisutaja Steven Bradbury saavutust 2002. aasta taliolümpial. Bradbury tõi Austraaliale riigi ajaloo esimese taliolümpia kuldmedali, kuna kõik tema vastased kukkusid enne finišisse jõudmist. Tegusõna to bradbury tähendab nüüd Austraalias ootamatut edu saavutama – ja just selline edu saatis eelmistel presidendivalimistel Kersti Kaljulaidi. Ühe inimese võit on aga kaotus tervele riigile – eelmiste presidendivalimiste tulemus ja selle tulemuseni jõudmine jääb meie poliitilist eliiti kummitama kauaks. Avatud arutelude ja pika presidendikandidaatide kampaania asemel näeme nüüd presidendivalimistel mustade hobuste karja, mis lastakse välja mõni päev enne valimiste päeva. Presidendi institutsioon kaugeneb rahvast veelgi.
Prantsuse kirjanikule Voltaire’ile omistatak