Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Selleks, et ka tulevastele põlvedele jätkuks infektsioonide ravimiseks toimivaid antibiootikume, tuleb nende kasutamisse suhtuda vastutustundlikult. Ravimite vale kasutamise tagajärjel võivad bakterid muutuda vastupanuvõimeliseks ehk resistentseks. Terviseamet selgitab, mida silmas pidada antibiootikume kasutades, et vältida resistentsuse teket.
- Antibiootikume ei kasutata viirusnakkuste raviks! Antibiootikumid on ained, millel on bakteritele surmav või paljundamist takistav toime. Antibiootikumid ei ravi gripi, COVID-19 või mõne muu viirushaiguse sümptomeid. Antibiootikumid on efektiivsed vaid bakteriaalsete infektsioonide ravil. Kõige sagedamini kasutatakse antibiootikume hingamisteede infektsioonide tüsistuste, nt kopsupõletiku, kuseteede infektsioonide ning raskemate haiguste, nt meningiidi ja sepsise ravil.
- Antibiootikume ei tasu võtta ennetavalt! Antibiootikumidel puudub ennetav kasutegur. Ka bakteriaalse nakkuse puhul ei ole alati vaja just antibiootikumravi. Antibiootikumide liigkasutamisega kaasnevad riskid, sh antimikroobse resistentsuse teke.
- Antibiootikumi kuuri ei tohi pooleli jätta. Antibiootikumide tarbimisel tuleb rangelt kinni pidada arsti soovitusest. Bakterid hävinevad järk-järgult, haiguse väljaravimine võib võtta aega, mistõttu tuleb alati ravikuur lõpuni teha. Ka enesetunde paranemisel tuleb võtta kuur lõpuni.
- Oma antibiootikume ei tohi anda sõbrale või lähedasele, kellel on samad haigussümptomid. Diagnoosi ja ravi saab määrata vaid arst, haiguse sümptomaatikat võivad põhjustada väga erinevad tegurid, mistõttu ei tohiks kunagi võtta kellelegi teise antibiootikume, kellel on olnud sarnased sümptomid. Võta antibiootikume vaid siis, kui arst on selle sulle määranud.
- Antibiootikume ei tasu varuda koju. Antibiootikumide tarvitamine ilma diagnoosi ja korrektse raviplaanita ei pruugi olla efektiivne. Antibiootikumi peab määrama arst, neid ei tohi omaalgatuslikult manustada, sest sellega kaasnevad terviseriskid ja see mõjutab antimikroobse resistentsuse teket.
- Antimikroobne resistentsus ei teki inimestel, kes neid liigkasutavad, vaid bakteritel, kes inimestel haigestumisi põhjustavad. Bakterid muutuvad resistentseks, mitte inimesed, kes antibiootikume kasutavad. Bakterid kanduvad edasi inimeselt inimesele, keskkonnalt inimesele jne. Antimikroobse resistentse bakteri võib saada ka inimene, kes pole kunagi elus antibiootikume võtnud.
- Antimikroobse resistentsuse oht suureneb antibiootikumide liigtarbimisega. Antibiootikumide lihtkäeliselt manustamine toob kaasa olukorra, mil osa bakteritest kohaneb ravimiga, mistõttu ei pruugi antibiootikumid enam konkreetse bakteri põhjustatud haigusjuhul mõjuda. Seepärast tuleb ravimit kasutada vaid siis, kui see on vajalik.
- Haigussümptomite püsimisel ei vaja inimene alati uut ravikuuri. Kõik sõltub sellest, mis haigusega on tegemist. Antibiootikumid pole efektiivsed viirushaiguste ravil (tavalised külmetushaigused, gripp jne). Ainult arst saab määrata jätkukuuri ja anda nõu, kuidas sümptomaatika jätkumise korral käituda.
Novembris tähistatakse kõikjal üle maailma antibiootikuminädalat, et kutsuda inimesi üles vastutustundlikkusele antibiootikumide tarvitamisel. Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas.
