Metsküla lapsevanemad: vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste

Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja.

Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk.

Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval.

Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu.

17 lapse sundkoolistamise koha pealt jääb kidakeelseks isegi haridus- ja teadusministeerium, andes üldsõnalisi vastuseid, millest käib korduvalt läbi sõnapaar „laste huvid“. Kohalikul omavalitsusel on küll õigus kool määrata, aga ei ole õigust lapsi kooli nimekirja panna ega anda korraldust seda teha. Jääb selgusetuks, kuidas kaitseb laste huve nende määramine Lihula kooli seda vanematega arutamata ja neid isegi ette teavitamata. Lihula koolis kehtiva korra järgi võetakse õpilasi vastu sinna lapsevanema, mitte kooli pidaja avalduse alusel, aga sellest hoolimata kandis kool nad oma nimekirja.

Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur ütles, et lasi lapsed kooli nimekirja kanda lähtuvalt vallavalitsuse määrusest. Küsimuse peale, kas tal oli selleks vanemate teadmata õigust, Lippur ärritus ja lubas kõne katkestada. „Nad on Lihula gümnaasiumi õpilased. Ootan neid kooli,“ ütles Lippur. Kui lapsed ei tule? „Märgime puudumised üles ja tegeleme nagu teiste lastega sel puhul,“ ütles Lippur.

Ükski seadus ei näe ette võimalust, et lapsevanem ise ei vali oma lapsele kooli, välja arvatud juhul, kui vanemlikke õigusi on piiratud. Seda saab teha vaid kohus, mitte kohalik omavalitsus. Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanematele peale sundida. „Meie oleme valinud oma lastele Metsküla kooli ja võitleme oma kooli eest,“ ütles Metsküla lapsevanem, looduskaitsja Silvia Lotman.

Metsküla lapsed on käinud vallavolikogu 24. märtsi otsusega suletud koolis, seaduse silmis ja formaalselt nad koolikohustust tõesti ei täida. Selle asemel, et vanematega asja arutada, otsustas kohalik omavalitsus ise olukorra lahendada ja lastele sundkorras uue kooli määrata. Üllatuslikult sai selleks just Lihula gümnaasium, valla kõige suurem kool, mitte Kõmsi kuueklassiline või Virtsu neljaklassiline kool. Just Virtsu kooli nimekirjas on Pähki noorem laps, kellele on määratud koduõpe ja laps käib Metsküla koolis. Vanema lapse, kes ühegi kooli nimekirjas ei olnud, määras kohalik võim Lihula kooli. „Ei ole arvestatud isegi sellega, et õde ja vend oleks ühe kooli nimekirjas,“ ütles Pähk.

Vallavanema sõnul tuli tal lahendada olukord, kus lapsed ei täida koolikohustust. „Me oleme määranud nad Lihula gümnaasiumi õpilasteks,“ ütles Lääneranna vallavanem Ingvar Saare Lääne Elule neljapäeval. Saare märkis, et koolikohustuse täitmine algab sellest, kui laps on kantud hariduse infosüsteemi, ja seda on tehtud. „Ma eeldan, et nad hakkavad koolikohustust täitma ühel või teisel viisil, kas hakkavad koolis käima või jäävad koduõppele,“ ütles Saare. „Meie oleme astunud sammud, et koolikohustuse täitmine oleks formaalselt lahendatud. Edasi sisuliselt tegeleb sellega juba kool.“

Ei saa unustada fakti, et riik maksab kohalikele omavalitsustele pearaha laste arvu pealt 10. novembri seisuga. Juba septembris said Metsküla lapsevanemad vallavanemalt kirja, kus ähvardatakse „meetmed“ tarvitusele võtta, kui vanemad oma lapsi mõne „seadusliku“ kooli nimekirja ei pane.

6. novembril saabus uus kiri, kus vallavanem tuletas lapsevanematele meelde, et nende lapsed ei ole hariduse infosüsteemis kirjas üheski „seaduse alusel“ tegutsevas koolis ja kui nad 8. novembriks lapsi mõne „seadusliku“ kooli nimekirja ei pane, siis määratakse kool Lääneranna vallavalitsuse korraldusega. Nii et kui vallavalitsus poleks jõuliselt sekkunud ja tõstnud Metsküla kooli lapsed nagu malenupud Lihula gümnaasiumi nimekirja, jäänuks ta ilma 65 000 eurost – just nii palju laekub riigilt vallavalitsuse arvele nüüd raha Metsküla laste pealt, kelle harimise peale pole vald kulutanud sentigi.