Kirjakast: kas Lepa mets on park?

Vastukaja 26. oktoobri Lääne Elus ilmunud lugejakirjale „Kergliiklustee läbi Lepa pargi prügihunnikute?“

Kui Lepa ja Sambla tänava äärne mets oleks park, siis seda hooldaks kohalik omavalitsus. Pargist on ikka asi väga kaugel.

Kuidas on Eva Aadamsool õigus öelda, et kogu Sambla ja Lepa tänava elanikud veavad oma aiaprahti metsa ja isegi ehitusprahti? Kas ta on kõiki elanikke filminud sellel toimingul, kas ta üldse teab, et paar leibkonda Sambla tänavalt ei ole isegi aastaid tervise tõttu välja saanud? Mida tähendab „kogu Sambla ja Lepa tänava elanikud“?

Sambla tänava poolses Lepa metsas pole ühtki ehitusprahti! Kontrollitud. Häbematu on solvata ja üldistada Sambla tänava elanikke, kes on 50 aasta jooksul tänava teist poolt ehk riigi maad ise hooldanud, niitnud, istutanud oma majast üle tee sinna kuuski, jasmiini, kaski, pihlakaid jne, et oleks hea vaadata aknast välja.

See on riigimaa ja tegelikult ei peaks Sambla tänava elanikud seda suvel niitma, sügisel rehitsema lehti, kraapima pärast torme oksi teeservast. Teeme seda vabast tahtest, et kõigil oleks ilus  vaadata, ja nüüd pr Aadamsoo on leidnud sealt aastakümneid vanu süütuid rajakesi.

Kas peaksime riigi maalt korjatud rohuniited, lehed, oksad viima oma komposti? Ei iial, kraabimegi metsa sisse. Ja kui sellest saab tulevikus promenaadi pikenduse park, siis pääseme meiegi üle tee niitmistest ja nn pargiääre hooldamisest.

Oleme teavitanud kohalikku omavalitsust, kui on olnud vajadus niita, kes ise ei jaksa. Vastus: raha jätkub kaheks korraks aastas, aga on tehtud. Seega naaber aitab naabrit, saame ise hakkama.

Tulevikuks rohkem positiivsust prouale. Eks elus ongi nii, et arvamused on erinevad, kuid süüdistada otse ajalehes, teadmata tagamaid, on õigustamatu, seda enam, et ta ei märka, mida on tehtud ilu jaoks.

Aadu Sammal

49 aastat selle tänava elanik