Kindlustuspoliisid pole kõik ühe puuga löödud ning Coop Panga kindlustuse äriliini juhi Raivo Piibori sõnul tasub enne kodukindlustuslepingu sõlmimist läbi mõelda, milliseid kindlustuskaitseid päriselt vaja on. Oluline on sõlmida oma kodule sobiv leping, et hiljem ei peaks õnnetuse korral enda rahakotti hakkama tühjendama ja tõdema, et kindlustusselts ei hüvita „kunagi mitte midagi“.
„Viimastel kuudel oleme näinud juba mitut tormi, mis on põhjustanud suuri kahjustusi. Kui suvel Lääne-Eestit räsinud rahetorm jäi meelde ennekõike kaadritega katkistest autodest ja suurtest rahepallidest, siis äsja Eestist üle käinud sügistorm jättis suuremaid kahjusid ka paljudele kodudele,“ rääkis Coop Panga kindlustuse äriliini juht Raivo Piibor ning tõi välja, et möllanud torm tõi kõige enam kaasa lendavate esemete, näiteks batuutide ja aiamööbli ning hoonetele murdunud puudega seotud kodukindlustusjuhtumeid. Selleks, kuidas valida just see õige kodukindlustuse lahendus, mis tormikahjude korral koduomanikule päriselt abiks on, andis Raivo Piibor mõned näpunäited.
Millisel juhul võib kindlustus kahju korral rohkem peavalu tekitada
Õnneks on paljud kodud tuhandetesse või suisa kümnetesse tuhandetesse ulatuvate kulude vältimiseks juba kindlustatud, aga ka siin on mitmeid erinevaid võimalusi, millest mõned tunduvad igakuiselt makstes kallimad, aga pakuvad suuremat kaitset, samal ajal kui teised on jooksvalt odavamad, aga nõuavad suuremat hoolsust lepingu lugemisel.
Maja ja korteri omanikel on laenuga kodu ostes kindlustamine kohustuslik ning tihti unustatakse oma tegelikud vajadused ja sõlmitakse pangale esitamiseks kõige soodsam, ainult põhikaitseid sisaldav kindlustuslahendus. See katab küll ära peamised riskid, näiteks tormi, tulekahju, veeavarii, üleujutuse, murdvarguse, vandalismi juhtumid, kuid vaid selle summa ulatuses, mille inimene ise on poliisi valinud või mis on vaikimis poliisis nõutud minimaalse summa ulatuses. Viimase puhul tasub kindlasti hoolega lugeda lepingut, et veenduda, kas ja millistel tingimustel tormituultest põhjustatud kahju hüvitatakse. Mõiste „torm“ on kindlustusseltside poolt erinevalt defineeritud, sõltuvalt tuule kiirusest, ja seetõttu võib esineda erinevusi, milliste kahjude korral hüvitisi välja makstakse. Sama kehtib ka teiste õnnetusjuhtumite puhul.
Erinevad seltsid pakuvad erinevaid lisakaitseid, mis teevad küll poliisi igakuise makse pisut kallimaks, aasta lõikes võib kogusumma olla paarkümmend kuni sada eurot suurem, kuid need katavad ära näiteks ajutise eluaseme üürikulud, ehitusel või päästetöödel juhtunud kahjud aga ka korvavad laenu- või liisingmakseid, kui hoone on näiteks tormis kahjustada saades elamiskõlbmatu ja vajab taastamist. Ilma vastavate kindlustuskaitseteta tuleb kõik need kulud õnnetuse korral koduomanikul endal katta.
Kas rahest põhjustatud kahjud on kaetud
Viimase aja tormid on tõstatanud küsimusi, kas ja mis tingimustel saab hüvitist, kui taevast sadanud jääpallid on vara rikkunud. Kui tormikahjud on kindlustuspoliisis hüvitatud, siis üldiselt on rahe poolt tekitatud kahjud Eesti kindlustusturul hästi kaetud, sõltumata sellest, kas on sõlmitud soodsam kindlustuspoliis või lisakaitsetega variant.
Majaomanikel on hea teada, et lisaks peahoonele katab kindlustus ka kuni 20m2 suuruseid hooneid ja rajatisi, mis krundil asuvad. Sealjuures saab rajatistena kindlustada näiteks päikesepaneele. Katuse külge kinnitatud päiksepaneelid on üldjuhul kindlustatud juba koos hoonega. Siiski tasub arvestada, et kui päikesepark on loodud ärilistel eesmärkidel, mitte isiklikuks tarbeks, siis peaks selle eraldi kindlustama, kuna kodukindlustus äriobjektile tekkinud kahjusid ei korva.
Aga mis saab siis, kui hoovis on robotmuruniiduk või kasvuhoone? Koos hoone või korteriga tasub üle vaadata isikliku vara kindlustussumma. Üldjuhul soovitavad kindlustusandjad kohe summat, mis vastaks korteri või maja ning koduse vara, mille hulka kuulub ka näiteks robotniiduk, väärtusele. Alati tasuks enne lepingu sõlmimist ise läbi arvutada, kas pakutu katab vajadusel kindlustusjuhtumi puhul kogu teie vara asendamise kulu. Samuti on hea meeles pidada, et koduga koos saab kindlustada ka oma kaasaskantavaid seadmeid, näiteks telefoni, arvutit, fototehnikat jms.
Lisaks varakindlustusele tasub mõelda ka vastutuskindlustusele
Vastutuskindlustus katab nii varalised kahjud kui ravikulud, mis võivad koduomaniku tõttu teiste inimeste varale või tervisele tekkida. Näiteks kui tormiga lendab batuut naabri aeda ja lõhub sealse kasvuhoone või tuul murrab aias puid, mis kukuvad naabri autole – nendel puhkudel saab abi just vastutuskindlustusest.
Just taoline näide on tuua ka elust enesest, kus majaomanik oli valinud vastutuskindlutuse ja maksis selle eest täiendavad 20 eurot aastas. Tormiga murdis tuul aias oleva puu, mis lõhkus naabri kasvuhoone ja batuudi. Kahju suuruseks tuli üle 3000 euro, mis ilma vastutuskindlustuseta oleks jäänud majaomaniku kanda.
Vastutuskindlustuse juures tuleks kindlustussummade kõrval vaadata ka seda, millised erinevad kindlustuskaitseid see sisaldab. Nii jaguneb vastutuskindlustus kinnisvara valdaja vastutuskindlustuseks ja laiendatud vastutuskindlustuseks, kus viimase puhul korvatakse isegi sellised juhtumid, kus näiteks laps kooliteel riivab võõrast autot ja põhjustab sellele kahju.
Kindlasti tasub igal koduomanikul veenduda, kui lai on tema kindlustuse kaitse ning kas see katab vaid peamised õnnetusjuhtumid või lähevad sinna alla ka tõesti ootamatud loodusõnnetused, naabritele tahtmatult tekitatud kahjud või isegi nutitelefoni jäämine vihma kätte ja sellest tekkinud probleemid. Kindlustuse eesmärk on pakkuda inimestele kindlustunnet, et probleemide korral saab kõik korda – seetõttu tasub veenduda, et see tunne oleks õigustatud.
Mida jälgida enne kodukindlustuse sõlmimist?
- Kas kodule võib tekkida üleujutuse oht?
- Kas maja ümber on suuri puid, mis võivad tormiga murduda?
- Kas katus kannatab tuult ja tormi?
- Millised on kindlustuslepingu täpsed tingimused?
Varakahjude ennetamiseks tasub enne tormi:
- Õuest ära viia lahtised asjad.
- Uksed ja aknad kinni panna.
- Äikeseohu korral võtta kodumasinad vooluvõrgust välja.
- Tugeva tuulega mitte kütta ahju.
