Mai keskel peetud Lennart Meri konverentsil räägiti mõistetavalt palju Ukrainast.
Millal võiks sõda lõppeda, mis saab Ukrainast ja Venemaast pärast sõda ja missuguse sõnumi võiks NATO tippkohtumine juulis anda Ukrainale, need olid küsimused, mis konverentsisaale ja -tube kaks ja pool päeva täitsid. Ent minu jaoks oli kõige huvitavam paneel – ja siinkohal kiidan korraldajaid selle peale tulemise eest – see, kus esinesid nn globaalse lõuna esindajad. Ja pilt maailmale on sealt vaadatuna hoopis teistsugune, võrreldes sellega, millega meie siin oleme harjunud.
Kui meile on USA meie suurim liitlane ja sõda Ukrainas midagi sellist, mis on kõigile üheselt süüdlase osas arusaadav, siis globaalses lõunas pole see nii lihtne. Iseäranis huvitavaks läks küsimus kolonialismist.
Tõeline konservatiiv on rääkinud…
Pakuks ilma artiklit lugemata, et kolonisaatorid on USA ja EU ühinenuna NATO’s.
Ajalugu näitab et tõepoolest nii on!
Meetodid on muutunud ambitsioonid on samad.
kelle käes on eestis võim ja kes omale vajalikke seadusi siin kehtestab