Uute maksude kehtestamiseks vajalike analüüside ja plaanide tegemise asemel võiks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ehk korrastada tööturgu ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.
Nimelt käib juba aastaid tööjõuturul madalama palgaga töökohtade osas skeemitamine, mis on tekkinud Eesti riigi nõudest maksta välisriigi töötajale vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. On selge, et selline tingimus ei too meile rohkem häid tippspetsialiste, vaid, vastupidi, pärsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat tööd kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus kõigile ametikohadele ning ei arvesta, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii kõrget palka ei teeni.
Kohalikku tööjõudu pole piisavalt ja seepärast on ka lihtsamate ametikohade puhul turunõudlus terav ning oleme olukorras, kus välistöötajad tulevad Eestisse mõne teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga, näiteks Poolast, või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. Paraku pakuvad Eestis tööjõu vahenduse teenust ka paljud sellised ettevõtted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse. See võimaldab riigi keskmise palga nõudest mööda hiilida ja tähendab, et kuigi töö tehakse ära Eestis, ei saa riik peale käibemaksu muid makse nagu sotsiaal- või töötuskindlustusmaks. Seetõttu kaotab riik arvestatava osa maksutulu, mis on kindlasti enam kui 100 miljonit, ja rääkimata töötajatest, kes on ilma jäänud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks pärsib keskmise palga nõudest tekkinud tööturu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettevõtlust ning investeeringud suunatakse mujale, kus tööjõu saadavus on parem.
Praegust olukorda leevendaks keskmise palga nõude tingimuste muutmine. Samuti aitaks olukorda parandada see, kui Eestis töö tellinud ettevõtetel lasuks vastutus ja kohustus järgida, et inimesed oleksid tööle võetud korrektsete lepingute alusel ja et neile makstaks õiglastel alustel – ka siis, kui tegemist on meil Eestis tööjõudu vahendava ettevõttega. Kui puuduvad korrektsed lepingud, pole töötajatel ka tervisekindlustust, rääkimata pensionist.
Keskmise palga nõude muutmisega võiksid laheneda ettevõtete arengu pidurdamiseni kasvanud oskustööjõu puuduse probleemid, kasvaks maksulaekumine, praktikas saaks võimalikuks rakendada töötajate võrdse ja õiglase kohtlemise põhimõtet ning suureneks töötajate kindlus sotsiaalsete garantiide suhtes. Keskmise palga nõudest tekkinud ebaõiglasele ja ettevõtlust pärssivale olukorrale oodatakse pikisilmi lahendust ning see tooks ka riigile praegu väga vajalikud maksulaekumised ja muudaks Eesti taas investeeringutele atraktiivsemaks.
Tundub, et riik on valinud lihtsama tee ja otsustanud maksukoormust tõsta selle asemel, et teha päriselt olulisi samme majanduskeskkonna efektiivsemaks muutmiseks. Hall ala tööjõu kasutamisel ei tundu olevat poliitikule murekoht ja teema pole kellegi agendas. See ainult soodustab ebaausate võtete kasutajaid ning nende konkurentsieelist ja tegevusmahtusid turul. Tegutsemata jätmisega soodustab riik ise halli majandust ning halvab majanduskeskkonda ja kahjustab riigi kuvandit.
Kui riigi otsustajate tasandil midagi ei muutu ja jäädaksegi käed rüpes istuma, tuleb mitmetel ettevõtetel edaspidi uksed sulgeda või mujale kolida. Leedu on juba muutunud välisinvesteeringute vaates kõige atraktiivsemaks Balti riigiks ning on viimane aeg asuda tegutsema, et tiitel Eestile tagasi tuua.
Odavale tööjõule baseeruv ärimudel peaks olema minevik ja seda peaks ka riik kommunikeerima. Tööjõurent teisest liikmesriigist võiks üldse olla keelatud kuivõrd EL on tööjõule sätestatud vaba liikumine. Kolmandatest riikidest pärinev odav tööjõud, mis pärsib Eesti tööjõuturu arengut, peaks olema väga limiteeritud ehk ainult kvalifitseeritud spetsialist ja talent, aga mitte oskusteta odav tööjõud. Kahjuks võimaldab kehv seadusandlus Eestisse tuua odavat madala oskustega tööjõudu (IT sektori erand ilma limiitideta ning nn perekonna/sugulaste siiatoomise lõdva reguleerimine jm) ning see on juurpõhjus madalate töötasude maksmisel. Antud isend võiks vähem kirjutada ja oma tööjõurendi äri mitte avalikult reklaamida ehk LE võiks kvaliteeti tõsta:)
Kui kohalikule maasikakorjajale maksta 4000 palka, sest alla selle kedagi tööle ei leia, siis meie maasikat ei suudaks keegi osta.
Siis tuleb oma ärimudel ja valdkond üle vaadata. Samas on maasikakorjajad faktiliselt väga madalalt tasustatud ehk kui tahad olla ettevõttega konkurentsivõimeline ja püsida turul, siis peadki rohkem töötajatele maksma, sest orjapidamine peaks möödas olema.
kuid mida meil oleks kvalifitseeritud spetsialistile või talendile nii erilist pakkuda, et ta siia tuleks? Viimase peal varustatud haiglad, supertehnoloogiad ??? Meil ei jagu tudengeid,kes sooviks inseneriks õppida, millest me siis räägime….