Lääneranna vald tahab Metsküla ja Lõpe kooli kinni panna

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Karin Madisson (paremal seismas) ütles, et kui Virtsu esindajad vallavanem Ingvar Saarelt (esireas, prillidega) reformikavast kuulsid, oli see neile kui külm dušš. Foto: Urmas Lauri

Karin Madisson (paremal seismas) ütles, et kui Virtsu esindajad vallavanem Ingvar Saarelt (esireas, prillidega) reformikavast kuulsid, oli see neile kui külm dušš. Foto: Urmas Lauri

Lääneranna vallavalitsus peab plaani, kuidas kärpida valla kulusid, esimese hooga on tule all koolid ja raamatukogud.

Lääneranna vallavalitsus tahab volikogule teha ettepaneku kahe kooli – Metsküla algkooli ja Lõpe põhikooli – sulgemiseks. Põhiharidust hakkaks vallas andma vaid Lihula kool, sest Virtsu, Varbla ja Koonga kooli jääb neli klassi ning lõpuni pole veel selge ka see, kas Lihulasse ehitatavas uues Lääneranna koolis saab jätkata gümnaasium või tuleb sinna põhikool.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

136 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Huvitav
1 kuu tagasi

Vaatasin et kõva arutelu käib . Teema koolid – vaatasin nende pilte -tüüpilised 70 ndate ehitised e. nende aeg on otsas , neid renoveerida e nende olemasolu veel 10-15 aastat pikendada suurt mõtet pole – nii Koonga, Lõpe kuiVarbla asulate kestus u 20 aasta pärast on kaheldav . Uus ehitada Virtsu ei ole logistiliselt hea , nii et jääb Lihula ja ega selle valmimiseks kulub ka u3 aastat aega . See Metsküla kooli pidamine tekitab pigem juba praegugi küsimärke – no kui huvilisi on saaks ju huvilistel erakool sunna tekitada . Aga vaadates praegust arengut pakun et peale valumisi märtsis… Loe rohkem »

maaelanik
1 kuu tagasi
Reply to  Huvitav

Just nimelt,nende asulate kestus ,mida nimetate ja kogu regiooni kestus sõltubki tänaste otsuste tegemisest,ehk,sulgete koolid,siis ei lähegi nii pikka aega ,,tühjaksjooksmiseks,, vaja nagu ennustate,mõned aastad ainult.
Kirjutasin juba allpool,aga mainin üle.Koonga kool on renoveeritud(ka kõige väiksemate kinnistukuludega) ja max.täituvusega(põhikool,lasteaed,raamatukogu,huviringid,jne.),noori tuleb juurde,naised sünnitavad,lasteaed on punnis,2026 a. on esimesse klassi minejaid rohkem,kui lihulakoolil gümnasiste.
Ja mis suhtumine see on,et Metskülakool pidage eraviisiliselt oma kooli üleval ,kui väga soovite.Samad sõnad siis Lihulale(loe vallavalitsejad), ehitage endale ise 10 miljoniline kool,makske seda ise,kui nii väga soovite.Panete teised koolid kinni,tahate,et teised koolid(loe nende regioonide maksumaksjad)selle kinni maksaksid…..natuke nagu nihkes on…või ei ole???

kas
1 kuu tagasi
Reply to  Huvitav

Janar vaatab pilte.

Janari hea, tark ja nägus sõber
1 kuu tagasi
Reply to  kas

Jah, vaatab, me koos vaatame. Tore on kahekesi pilte vaadata : )

Anne
1 kuu tagasi

Miks soovitakse vallast ära saata noored inimesed, kas tõesti on vald nii rikas?
Ilmselgelt ju võetakse oma lapsed ja minnakse mujale.

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Anne

Vastupidi-vallal pole raha et igal ristmikul kooli pidada

4 põhikooli
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

4 võibolla eriilmelist väikest põhikooli ei vii valda vaesusesse, hoopiski rikastab. On uhkuse asi nii majandada. Kui sul on võimalus valida matemaatika õpetajate vahel, siis see rikastab.
PS: mina ei tea Eestis viletsamat eesti keele oskajate piirkonda, kui seda on Lihula keskkool… keskkooli nimetust ei kasuta juhuslikult, kedagi solvata ei taha.

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Et ma ei tea, kellega tegemist, võin kohut kartmata anda lihtsalt väärtushinnangu, et Irw on harilik räuskav ajukääbik.

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

No võiks vastu salvata , aga ei ole ilus haigeid inimesi häirida

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Minu haigeks inimeseks ninetamise eest ootab kohus, see vahe on. Definitsiooni järgi on tegemist vihakõnega.

Koolireform
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Irw on ilmselt üks koolide sulgemise idee generaatoritest. Üks volikogu liikmetest. Naisterahvas.

Janari hea, tark ja nägus sõber
1 kuu tagasi
Reply to  Koolireform

Vähem koole ja raamatukogusid, rohkem sadamaid ja promenaade – parim elukeskkond kõigile!

Koolireform
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Kõmsi ja Virtsu pealaegu kõrvuti. Vahepeal ainult Hanila rist. Kumbki kinni ei lähe. Pole kõik nii mustvalge.

Tige kala
1 kuu tagasi

Paistab et üks mp on hirmsasti leilis , paistab et ametikohad kadumas . Aga see koolide kokkutõmbamine ongi ainus lahendus , teistel valdadel on kust õppust võtta

???
1 kuu tagasi
Reply to  Tige kala

Ei saa aru neist, kes näevad ainsat lahendust kokkutõmbamises. Variante on mitmeid, kuidas jätkata ja olukorda parandada. Miks neid ei kasutata?
Ahjaa, see nõuab ju oma peaga mõtlemist ja päriselt vaevanägemist.

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Tige kala

Üks mp ei tee Lääneranna vallas palgatööd, nii et mingeid ametikohti pole ka kadumas. Aga koolide kokkutõmbamine ei tohi käia selle arvelt, et 10-aastased lapsed pannakse bussiga hommikul vallakeskusesse sõitma.

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Mõni mees tahab tõestada et lihulast metskülla on lühem maa kui vastupidi (kuna kool asub sis poolsaare otsas , siis pigem mõnel õpulasel koolitee hoopis lüheneb )
Nii et mõni võib siin pasuna kasvõi sirgeks puhuda , protsessi see ei peata

Ära...
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

…muretse, protsesse on alati ka tagasi pööratud.
Järgmised 10 aastat panustame kõik kenasti sellesse, et kõik kohad oleks laigulisi täis. Siis rahuneb maha mõneks ajaks, siis hakkame jälle haridusele mõtlema.
Aga loll riik kus elavad sellised lollpead nagu Irw, peabki koolis käimise asemel relvaga kaevikus kükitama.

Kod
1 kuu tagasi
Reply to  Ära...

Kes oma kaitseväe eest ei maksa , maksab võõra väe eest .
Aga meie nn haridusmudel eluteel ei meenuta ei teslat ega ferrarit vaid on selluse lintidega aurumasina moodi mis lohistab enda järgi tervet rida ülekoormatuid saane ja juhikoha pealt karjutakse – raha, raha muidu tigu spurdib kõrvalt mööda

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Vaadake, need Metsküla lapsed saavad oma pasunapuhumised kätte integreerituna koolipäeva. Kella 14:08 bussi ajaks on nende päev vaba muudeks tegevusteks, kui neid on. Varblas muidu sama keiss, ainult et päev läheb 15:10-ni, edasi tuleb koolibuss. Need, kes eelistavad õppida kohaliku omavalitsuse poolt rahastatavas muusikakoolis, peavad kõigepealt ootama, millal igalt poolt vallast on lastel võimalik kohale jõuda (mitte enne kella 15) ja alles siis saab alustada huvihariduse tundidega. Selline ajagraafik läheb kuni 17:45 välja. Ega ka Lihula enda lastel parem ole, sest sõitvad lapsed tuleb kõigepealt ära teenindada. Ma olen kategooriliselt selle vastu, et lapse tööpäev kujuneb pikemaks, kui täiskasvanule seadusega… Loe rohkem »

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

No nüüd rääkis vennike end sisse – ei huvita vabatahtliku panustamuse puhul see pasunapuhumine kedagi . Äri kärssab !

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Pean teie meelehärmiks märkima, et äri ei kärssa absoluutselt. Mul on igas piirkonnas, kus käin, olnud eelmise aastaga võrreldes juurdekasv. Kui tuleb veel neli last, pean hakkama juba teisi töötegijaid juurde palkama, sest üksi ei jõua enam igale poole.

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Aaaa, vot siia ongi koer maetud ! Väikses kohas pole suuri valikuid ja võtad seda mis ise uksest sisse murrab . Suures kohas on valikuid rohkem ja siis enam see üks ei pakugi enam huvi…

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Kõigil on võimalus valida. Aga valitakse ikka ja jälle sõbralikku ja hoolivat.

4 põhikooli
1 kuu tagasi
Reply to  Tige kala

Hurraaaaaaaaa! Nii nagu on kalal kaks otsa, nii saab ka eeskujuks olla mitut moodi.

Peaasi...
1 kuu tagasi

…et Maadlusakadeemia jääb.

Mati Põdra
1 kuu tagasi

Tegelikult, see siin on suhteliselt mõttetu teema arendus. Kohalik omavalitsus ei saa kooli sulgeda. Maksimaalne, mida KOV teha saab, on teatada soovimatusest olla kooli pidaja.

Kui nüüd rahast rääkida, siis tulevad ka erakoolide õpetajate palgad riigilt. Ja neid ei tohi kulutada millekski muuks. Niisiis – täpsemalt milliseid kulusid loodetakse koolide sulgemisega kokku hoida?

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Kov saab oma halduses koole sulgeda , tähtaeg selle teavitamiseks on 1 apr .
Ja palgarahad tulevad ikka pearahadena , jääb puudu , paneb kov juurde . Ülalpidamine on ikka kallis – el , õppevahendid ,küte jne

maaelanik
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Koolihoone ülalpidamiskulud jäävad ikka samaks,kui seal asub veel peale kärbitavate kooliklasside ka lasteaed,raamatukogu,huvitegevused jne…

Tiiu
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Kohalik omavalitsus on juba 3 kooli sulgenud Kasari, Tuudi ja Vatla. Oli sama jutt
et lapsi vähe ja raha ei jätku. Kasaril oli veel vahva õpilaskodu, kuid ka see ei aidanud. Veel oli Lihula vallas Vanamõisa ja Kloostri algkoolid mille vald umbes
20 aastat tagasi sulges kuna ka lapsi ja raha ei jagunud. Nii et saab ikka sulgeda
küll kahjuks. See töö on neil selge.

Kod.
1 kuu tagasi
Reply to  Tiiu

Neid väikekoole suletakse üle riigi . Arvan et sel aastal tuleb neid rekordarv . Õpilaste arv ju väheneb (õpetajate oma aga kasvab -arusaamatu) ja valdadel pole enam raha neid pisikoole ülal pidada

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Tiiu

Praegu pole mitte Lihula, vaid Lääneranna vald. Ainult et kohalik omavalitsus käitub nii, nagu oleks SUUR Lihula, siis tükk tühja maad ja alles siis teised piirkonnad.

Viited kooli väiksusele ei päde kuskilt otsast, Koongast juba siin räägiti, ja samamoodi ei mahugi Metsküla lapsed varsti enam koolimajja ära. See on kellegi isiklik projekt Metsküla kooli rünnata. Vahendeid valimata.

kurb
1 kuu tagasi

Tsitaat “Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta” on Lääneranna vallas saanud uue tähenduse. Panustame aastast aastasse minevikku – pean silmas Lihula mõisa – ja teeme kõik, et hävitada kohalik tulevik ehk sulgeme koolid.
Sel aastal on Lihula mõisa projektide elluviimiseks omaosalus 176502 eurot. Ja seda omaosalust vajab muuseum igal aastal, seega taas laenu ju vaja võtta.
Kui palju on vald pidanud laenu võtma koolidesse investeerimiseks?

IRW
1 kuu tagasi
Reply to  kurb

Koolide ülalpidamiseks laenu ? Juba vana Joosep teadis et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua

Mati Põdra
1 kuu tagasi

Halva inimese poolt halb tähelepanek. Mida on kirjutatud ühinemislepingu punkt 7?

Kui ühinemisleping enam ei kehti, võib Lihula oma pooletoobiste volinikega tükkis @#€& minna. Ühinegu Lääne-Nigulaga, kui soovivad, vaevalt et neil seal niimoodi laiutada lastakse.

Aga vallavanemale tema endise õpetaja poolt megahäbi.

IRWER
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Paistab et ühe onklu töökoht on kadymas ja uut pole ka silmapiiril

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  IRWER

Maximasse kärulükkajaks…

Kella.
1 kuu tagasi
Reply to  Irw

Maximasse on tõesti vaja käru lükkajaid. Kärud hunnikus praegu kassade juures. Kassas olev müüja peab siis veel nutikassa vahet jooksma ja kärusid ka lükkama.. ja sanas on kassas järjekord kuipikk.

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  IRWER

Ega te juhuslikult mind silmas pidanud? Ma ei olegi palgatööl, mul on enda kool.

Koomik
16 päeva tagasi
Reply to  Mati Põdra

Täna pole esimene aprill!

Väikse kirjaga tekst
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Kui lugeda leping lõpuni, siis saab teada, et see oli kehtiv vaid 4 aastat.

“Leping jõustub 2017. aasta volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast alates ja
kehtib Lääneranna vallavolikogu korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

Niiet kõik on jokk nagu ikka!

Mati Põdra
1 kuu tagasi

No kui ühinemisleping enam ei kehti, siis pole ka Lääneranna paravolikogul pädevust öelda, mida tuleb Varblas või Koongas teha.

Irw
1 kuu tagasi
Reply to  Mati Põdra

Kuidas see vanasõna oligi – las koerad hauguvad , karavan läheb edasi

Jaanus
1 kuu tagasi

Ingvar mingu pangu kihnu kool kinni ja saatku need sealt lihula pärlisse kooli.

Mati Põdra
1 kuu tagasi
Reply to  Jaanus

Ma küsiks Ingvarilt pigem, et miks ta soovis gümnaasiumi minna just Sütevaka, mitte mingisse kombinaati?

4 põhikooli
1 kuu tagasi

3 põhikooli ei tõmba Lihulat pommiaugust välja.
Üks probleem veel: haritud inimeste töövõimalused maal. Ühiskond (vallad) peabki olema sotsiaalne, kui ei, siis pole maal ka elu(rikkust).

Pikem jutt
1 kuu tagasi

Meil kulutatakse haridusele võrreldes SKP sse konkurentsitult kõige rohkem EUs . Kusjuures ped koormus on üks madalamaid . Võrreldes õpilaste – õpetajate suhet oleme jälle EUs madalamate seas . EU keskmist arvesse võttes oleks meil vaja 7300 õpetajat, meil on aga (!!!) lausa 15800 õpetajat . See ei ole jätkusuutlik. Juba üle 30 aasta tagasi panid targemad pead kokku haritusmudeli: 1. 1-3 klass -kodu lähedal koos lasteaiaga . See annaks ped norm koormuse ja ei peaks lasteaias hoidma nii palju ped . Meil aga mölliti sinna sekt üks aasta juurde (kool pidi algama 6 a , tegelikkuses lihtsalt +1 aasta… Loe rohkem »

IRW
1 kuu tagasi
Reply to  Pikem jutt

Hea kirjutis ! Koolivõrk vajab meil selgeid muudatusi . Muudatusi on vaja ka programmides mis on kergelt öeldes lihtsalt jama täis

Esiteks...
1 kuu tagasi
Reply to  Pikem jutt

…see pikem jutt algab valega: https://www.statista.com/statistics/1073151/education-spending-in-eu-countries/ Me ei ole konkurentsitult kõige rohkem EU’s haridusele kulutav riik. Teiseks ei peaks seda nägema, kui midagi negatiivset, vaid kui heaoluühiskonna indikaatorit. Kolmandaks on Haridusvõrgu ja populatsiooni tiheduse vahel tugev korrelatsioon. Eesti on üks madalama asustustihedusega riike Euroopas ja sellest tingituna on haridusvõrku märksa keerukam mehitada. https://www.indexmundi.com/map/?v=21000&r=eu&l=en Tuleb aru saada, et saavutamaks sarnast tulemust, nagu EU keskmine, on üks võimalus inimesed suruda linnadesse või teine võimalus hakata paljunema nagu jänesed või kolmas võimalus võtta avasüli vastu kõik pagulased ja suunata nad maale ning tõsta sellega asustustihedust. Ei meeldi mulle ükski neist, seega pole sinna… Loe rohkem »

Pikem jutt
1 kuu tagasi
Reply to  Esiteks...

Lugemisoskus kehv või ? Suhtarvult skp sse kulutame rohkem . Asutustihedus on sellistes rikastes riikides nagu soome-rootsi-norra ka madal ,ometi sealgi neid midikoole pole . Palju koole kehvade õpetajatega ei ole edasiviiv jõud

Esiteks...
1 kuu tagasi
Reply to  Pikem jutt

…on mul lugemisoskusega kõik korras.

Sest Eesti kulutab SKP’st 6,6% haridusele, mis hõlmab kõiki astmeid, jäädes Islandile, Rootsile ja Belgiale ja ületab Euroala keskmist 1,1%.

Seega, ei ole konkurentsitult kõige kõrgem ja on sarnases vahemikus nagu teised hajaasustusega riigid.