Kümne aastaga lisandus kroonilisi haigeid enim Läänemaale

2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28 protsendil rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.

Läänemaal on pikaaegseid haigeid keskmisest veidi rohkem kui Eestis keskmiselt. Läänemaa elanikest 36 protsendil on mõni krooniline haigus. Seejuures on kümne aastaga pikaaegsete haigusega inimeste osakaal tõusnud Läänemaal viis protsenti. See on Eesti maakondade võrdluses suurim haigete osakaalu tõus. Sama palju uusi haigeid lisandus kümne aastaga ka Pärnumaale.

Kroonilise haiguse tõttu tunneb end piiratuna 31 protsenti läänlastest. Oluliselt on haiguse tõttu piiratud 11 protsenti läänlastest ja mõningal määral 20 protsenti.

Eestis keskmiselt tunneb terviseprobleemi tõttu  end igapäevategevustes piiratuna hinnanguliselt 28% rahvastikust. Seejuures vastas 18%, et nad on piiratud mõningal määral, ja 10%, et olulisel määral. Ka eelmisel loendusel vastas 28% rahvastikust, et nad on terviseprobleemi tõttu piiratud, kuid siis märkis 4 protsendipunkti (PP) võrra rohkem inimesi, et nad on piiratud olulisel määral (14%).

Suhteliselt kõige rohkem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi ootuspäraselt vanimas vanusegrupis. 69% üle 65-aastastest Eesti elanikest põeb mõnd pikaajalist haigust või neile teeb muret mõni terviseprobleem. See osakaal on püsinud kahe loenduse vahelisel ajal muutumatuna.

Suurimaks positiivseks muutuseks on, et vanimas vanuserühmas (65-aastased ja vanemad) on märgatavalt vähenenud nende osakaal, kes vastasid, et terviseprobleemid piiravad nende igapäevaelu oluliselt – 2011. aastal oli see näitaja 39%, 2021. aasta loenduse andmetel aga 24%. „See, et vanemad inimesed, olenemata terviseprobleemist, ei tunne end igapäevategevustes oluliselt piiratuna, on märk sellest, et lisaks headele tervishoiuteenustele arvestab meie ühiskond erinevate vajadustega üha rohkem, ja see pakub võimalusi elada täisväärtuslikku elu ka terviseprobleemidega,“ ütles rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.

Noortel esineb terviseprobleeme aga rohkem kui eelmise loenduse ajal ja nende seas on trend vastupidine. Kui 2011. aastal oli pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga kimpus 7% 0–14-aastastest lastest, siis nüüd 8%. Veel suurem tõus on 15–29-aastaste vanuserühmas: kui 2011. aastal esines 14%-l selles vanuses noortest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem, siis nüüd juba 17%-l.

35% naistest vastas, et neil on mõni pikaajaline terviseprobleem, meeste puhul oli sama näitaja madalam, ulatudes 29%-ni. Samamoodi oli see ka eelmise loenduse ajal (naiste puhul 33%, meestel 28%). „Samas, kui vaadelda soolist erinevust vanuserühmades, siis märgatav erinevus esineb vaid 65-aastaste ja vanemate seas. Nooremate vanusegruppide näitajad püsivad samas suurusjärgus varasemaga. Tuleb silmas pidada, et naiste keskmine eluiga on ka mõnevõrra kõrgem, mistõttu on vanemaealiste seas naisi arvuliselt rohkem kui mehi,“ selgitas Osila.

Kuna naistel on rohkem pikaajalisi haigusi ja terviseprobleeme, siis on loogiline, et nad tunnevad end ka igapäevategevustes rohkem piiratuna kui mehed (naised: oluliselt piiratud 11%, mõningal määral piiratud 19%; mehed: oluliselt piiratud 9%, mõningal määral piiratud 16%).

Kõige suurem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus Põlva ja Ida-Viru maakonnas, kus neid on 42% ehk pea 9 PP võrra rohkem kui Eestis keskmiselt (33%). Need näitajad olid samas suurusjärgus ka eelmise loenduse ajal (Põlvamaal 43%, Ida-Virumaal 39%).

Kõige parema tervisega on Harjumaa inimesed, kus pikaajaline terviseprobleem on hinnanguliselt 27%-l. Seda on ligi 6 PP võrra vähem kui Eestis keskmiselt. Võrreldes 2011. aastaga on siiski ka Harjumaal see näitaja mõnevõrra kasvanud (2011: 25%).

Sarnane on järjestus ka siis, kui vaadata nende inimeste osakaalu, kes on terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratud. Kõige suurem on see näitaja Põlvamaal, kus 42% rahvastikust tunneb end tervise tõttu piiratuna, järgnevad Võrumaa (37%), Valgamaa (36%) ja Ida-Virumaa (36%). Kõige vähem tunnevad end terviseprobleemi tõttu piiratud olevat Harjumaa elanikud (22%).

„Siin on selge ja loogiline trend – piirkondades, kus on vananev rahvastik, on ka pikaajaliste terviseprobleemidega inimeste osakaal suurem. Kõige väiksem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osakaal Rae vallas (20%), kus elanike keskmine vanus on 33 aastat. Kõige suurem aga Räpina vallas (46%), kus rahvastiku keskmine vanus on 14 aasta võrra kõrgem (47 aastat),“ selgitas Osila.

Loenduse tulemused väljendavad ka varasemates uuringutes kinnitust leidnud seost haridustaseme ja tervisliku seisundi vahel. „Vaadates, kuidas on haridustase seotud inimeste tervisega, selgub, et kõige vähem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi kõrgharidusega inimeste seas,“ märkis Osila.

Kõrgharitutest on terviseprobleem 34%-l ning 27% tunnevad end terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratuna. Keskharidusega inimeste puhul esineb pikaajalist terviseprobleemi 39%-l ning igapäevaelus on piiratud kolmandik (33%). Põhiharidusega inimeste seas on terviseprobleem 40%-l ja 36% tunneb ennast terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratuna.

Tervisliku seisundi kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Täpsemalt küsiti, kas inimesel on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem ning mil määral oldi viimase 6 kuu jooksul terviseprobleemi tõttu piiratud mõnes igapäevategevuses, mida inimesed tavaliselt teevad. COVID-19-st tingitud ühiskondlikke piiranguid selle alla ei arvestatud. Pikaajaliseks on peetud sellist haigust või terviseprobleemi, mis on kestnud 6 kuud või eeldatavasti kestab vähemalt 6 kuud. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Rahvaloenduse käigus ei kogutud infot terviseprobleemi olemuse kohta.