Nõva päästjad ei pääse kustutusveele ligi

Andra Kirna

andra@le.ee

Lepaaugu puhkekoha lähedal asuvasse veevõtukohta on keeruline pöörata ka sõiduautoga, päästeautost rääkimata. Foto: Andra Kirna
Lepaaugu puhkekoha lähedal asuvasse veevõtukohta on keeruline pöörata ka sõiduautoga, päästeautost rääkimata. Foto: Andra Kirna

Pärast riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ehitustöid Nõva looduskaitseala Lepaaugu parklates ja metsateel muutus päästjate juurdepääs kustutusveele keeruliseks.

Juba suvel, kui päästjatel oli vaja teha lõkke- ja veeturvalisuse patrulle, tundus neile, et ehitus muudab nende elu raskemaks. „Varem oli meil siin tuletõrje veevõtukoht,“ osutas Nõva päästekomando liige Margus Ollema metsateega ristuvale Vaisi ojale. „Siitpoolt äärest on see esimene koht, kus saame vett kätte,“ ütles ta. Ollema sõnul kasutasid päästjad seda veevõtukohta reaalselt kümmekond aastat tagasi metsatulekahju kustutades. Vaisi oja truubil aga ühtegi tuletõrje veevõtukohale viitavat märki enam ei ole.

Edasi Lepaaugu lõkkekoha juurde viivat kitsast metsateed piiravad pärast puhkeala rekonstrueerimist mõlemalt poolt jämedad vaiad. Vaiad pole küll kõrged, kuid asuvad tihedalt, et takistada autode sõitu õrna pinnasega metsa alla.

Kindlasti ei ole tee mõeldud autoliikluseks korraga kahes suunas. Võibolla õnnestub rahulikel ja osavatel sõiduautojuhtidel vastamisi sattudes ka teineteisest mööduda. Kui aga üks on suur päästeauto, ei tule see kõne allagi.

Margus Ollema: „Kui vaja, peame posti maha saagima.” Foto: Andra Kirna

„Käisime suvel patrulli tegemas ja meile juhtus vastu sõitma üks proua oma Mercedesega. Tal tuli tagurdada ligi 300 meetrit, enne kui sai lähimasse parkimistaskusse keerata,“ meenutas Ollema.

Tookord oli tegemist patrulliga, mis tähendab, et päästjatel ei olnud kuhugi kiire. Tagurdama pidi juhuse tahtel ainult üks sõiduauto. Nõva puhkekoht on aga suvel ülipopulaarne.

„Tee oli küll varem sama lai, aga väike auto sai nina puude vahele tõmmata, et suur mööda lasta. Enam ei saa,“ nentis Ollema. Ta tõdes, et teele on küll juurde tehtud paar parkimistaskut.

„Olen siin aastaid käinud, aga pole metsa all trampimist või sõitmist eriti näinud,“ ütles ta. „Kui siin midagi suuremat peaks toimuma…“ oli päästja murelik.

Sama metsatee äärde jääb veel kolm tuletõrje veevõtukohta. Need on sildiga tähistatud. Viimane Lepaaugu parklas asuv on ka suurele autole vähemalt siis ligipääsetav, kui parkla sõidukeid täis ei ole. Sügisel näiteks. Teeäärsetega on aga keerulisem.

„Silma järgi tundub, et ega see vahe suurem ole kui kaks ja pool meetrit. Et siit läbi mahtuda, peaksin saama suure autoga otse tulla, pööramise ruumi ju ka pole,“ laiutas päästja käsi. „Nõva komando kõige väiksem auto on GAZ-66 ja sellega siia lihtsalt ei pööra. Me pole isegi proovima tulnud,“ ütles ta.

Teine metsateeäärne veevõtukoht on selles mõttes paremas kohas, et parkimistasku annab pisut manööverdamisruumi juurde. Seal on aga veevõtukoha märk alles pärast kohta ennast. Ka meie visiidi ajal olid sinna kalamehed oma mikrobussi parkinud.

Parkimiskohtadele annab päästja Ollema hindeks 5+. „Neil pole küll häda midagi,“ ütleb ta. Aga teepiire teeb ta murelikuks.

Kiire lahendus on siiski olemas. „Kui hätta jääme, on meil saag olemas, küll me ligi saame. Võtame posti maha, midagi pole teha,“ ütles ta.

Päästja rääkis loo suvest: „Oli meil juhus Perakülas, järve ääres, kus alkoholijoobes inimene hüppas endal kaela paigast ära. Õnneks oli sõber, kes ta välja tõi. Teelt järveni on 800 meetrit kindlasti, me ei pääsenud sinna ka ATV ja käruga, ilma et oleks posti maha saaginud. Pärast andsime RMK-le teada, eks nad siis asendavad või mis teevad.“

Ollema sõnul mõistab ta hästi, et RMK ei taha, et sõidetaks mööda vanu kasutusest väljas pindamata metsateid, aga see seab takistused ka päästjatele.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõld ütles, et büroosse pole projekt, mille alusel parklad ja juurdeehitusteed rekonstrueeriti, jõudnud. „Ehitusteatises, mis päästeametile kooskõlastamiseks anti, ei ole veevõtukohtade rajamist ega likvideerimist kajastatud. Samuti ei ole viiteid, et veevõtukohtadele juurdepääse piiratakse. Tõenäoliselt on tegemist ehitustööde käigus tehtud valearvestusega, kus ei ole jäetud piisavat juurdepääsu laiust (3,5 m). Anname sellest puudusest RMK-le kui töö tellijale teada ja palume päästeautodele tagada juurdepääs veevõtukohtadele,“ vastas Laanepõld.

RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets palus küsimusi e-kirjaga. Vastus saabus sama päeva õhtuks: „Saime pöördumise ka päästeametilt. Vaatame objekti koostöös päästeametiga üle ja jõuame kindlasti sobivate lahendusteni.“

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments