Mu armas rahvas, eks te nüüd näe, kuidas möllab korruptsioon ja maffia meie riigis. Kas me siis sellepärast Toompeal hinnatõusu vastu meelt avaldasime, et nüüd kõiksugu hampelmannide palka tõstma hakataks! Miks poleks võidud palkasid tõsta kõikidel Eesti inimestel, sest eks ole ju kõik inimesed võrdsed! Kõik me oleme siin ühtviisi kaitsetud ajaloos seninägematu hinnatõusu ees! Aga palka pandi juurde vaid osale – ning pealegi veel millisele osale! Minu solvumine on siiras ja nördimus otsatu. Mitte et ma neilt midagi teistsugust oodanud oleks, aga siiski.
Küllap tunned sinagi koos minuga neid raskeid tundeid, mu armas lugeja ja mõttekaaslane, ning esitad neidsamu raskeid küsimusi, mis minugi meeltesse tõusid. Miks just õpetajad, kes ilma maksumaksja poolt kinni makstud kolmekuulise suvepuhkuseta kuidagi hakkama ei saa, aga mitte poemüüjad? Miks päästetöötajad, kes nagunii suurema osa oma tööajast kuskil putkas kaarte mängivad, ja on nad siis päästnud mõne maja põlemaminekust? Miks just politseinikud, kui meie riigis on igavene häda sellega, et nad nagunii oma tööd ei tee, pätte kinni ei püüta ja isegi millegagi hakkama ei saada? Miks mitte bussijuhid? Miks mitte treialid, lukksepad, ehitajad? Miks mitte õmblejad, liini- ja laotöölised?
