Lääne-Nigula vald ühendab esimese hooga kuus lasteaeda ühe katuse alla, teises etapis lisandub ühendlasteaeda veel kaks.
Ühendlasteaias on kuue lasteaia peale kolm õppejuhti, üks kahe lasteaia kohta, ning kõiki lasteaedu juhib üks direktor. Ühendlasteaia rühmade arv ja juhtimise ümberkorraldamine võimaldab direktori kõrvale luua õppealajuhatajate, majandusjuhataja ja juhiabi ametikohad.
Haapsalus on lasteaiad kõrvuti,maal kui kaugel?
Lasteaed oma tüübilt ei ole selline asutus, kus oleks midagi väga juhtida ja administreerida. Seepärast on igasuguste selle valdkonna töökohtade juurde loomine saatanast. Tööjõudu tuleb saada põllule, st lastega tegelema, mitte järjekordselt koordineerima ja administreerima.
Kas vallavalitsus ise ka aru saab, mis probleemi nad püüavad lahendada? Kui praegu on lasteaedade juhtimine puudulik, siis äkki peaks tegelema probleemsete juhtidega, mitte rajama absurdset süsteemi, mis toob juhtimise hoopis lasteaedadest kaugemale ja muudab ebaefektiivseks. Jooksvalt tekkivate probleemide kohapeal lahendamise asemel hakkavad “juhid” kusagil kontoris veel rohkem üleliigset paberimajandust genereerima. Mida rohkem pühendutakse vahetult laste asemel bürokraatiale, seda viletsamaks muutuvad tegelikult lasteaiad. Kuigi ilusa paberimajandusega võivad haridusametnikud jälle kusagil linnukese kirja saada.
Asendustegevus on selle reformi nimi ja kuna ametnikke vallas palju, siis peab omale töö välja mõtlema. Sebimist kui palju, aga kas sellest ka tulu tõuseb, pole teada.
Haapsalus on juba 8 aastat kahes lasteaias 1 juht, 1 õppeaeeiseaedadel lajuhataja ja 1 majandusjuhataja. Kahe lasteaia juhtimine toimib nii suurepäraselt. Vahemaa lasteaedadel väike, mis on suureks plussiks. Sups ja sinna lasteaeda ja sups teise. Korraldatakse ühised põnevaid üritusi lastele kui ka töötajatele. Samuti saavad lapsed näiteks sageli külas käija ja toimub isegi hoovide vahetuse päev.
Mis mõte on direktoril, kes istub mingis x kohas ega tea lasteaedades reaalselt toumuvast mitte midagi? Miski abi saab ta ka, aga mis selle abi mõte on? Kirja panna kõrge ülemuse sütitavaid kõnesid? Kokkuhoidu sellest ühendamisest ei tule, pigem vastupidi; kulud suurenevad. Väga tobe projekt ja on vaid aja küsimus, millal küik kokku kukub. Milleks on vallas see haridusnõunik? Kas ainult haigete projektude välja mõtlemiseks? Miks ta siis ei tegele probleemsete lasteaedadega? Ei saa hakkama? Täpselt samamoodi ei saa ka see tulevane direktor, sest ka temal ei ole otsest ja igapäevast kontakti oma alluvatega.
Kuidas saab ette eos öelda, et uus juht ei saa hakkama? Kuidas juhil puudub kontakt? Kas täna hoiavad siis kõik õpetajad juhatajal päev läbi käest kinni? Kontakt on KINDLASTI võimalik ühise juhtimise korral. Pisut võtab võibolla sisseelamine aega, aga tulevikus õige projekt. Pole vaja igal lasteaial juhatajat, kui kõik toimib.
Kui leida väga hea juhi AUSA konkursi korras ja majades on olemas ka head oma valdkonda päriselt tundvad õppealajuhatajad, siis võib palju asju paraneda. Ei ole alati nii, et inimene kes räägib asjad väga ilusaks on ka hea juht. Tuleb tegusid vaadata!!! Haapsalu linnas on üks selline kus kõik on alati parim ja suurepärane, aga päriseelt töötajad vahetuvad sageli, väga midagi ei teha enamasti “tehakse” paberil jne ja samas hoitakse mingite kahtlaste sahkermahkeritega mõnda lemmikut tööl ka siis kui nad tegelikult üldse tööl ei käigi!!!!!! Haapsalu linn peaks oma lasteaedade peale la natuke mõtlema hakkama ja juhtide tööd hindama tegude… Loe rohkem »
ka need 30 tuulikut ühendatakse ühte tasku
Üsna napilt läks see asi volikogus läbi,vastuseis on suur.
maailm ringi meil käib, läheb jälle kolhooside tegemiseks, kulaklus tuleb välja juurida
Kolhoosidega oli omal ajal nii, et olenes, kes etteotsa sai. Oli juhte, kes suutsid midagi ära teha ja oli neid, kes lihtsalt pandi esimeheks, sest oli vaja sõber soojale kohale sokutada. Sama valik on ka vallal selle kolhooslasteaiaga. Ja pädevust vallal suunatud konkursse läbi viia tundub olevat, sest kasvõi Nõva kooli paar juhti ja üks omapärane õpetaja, kes praegu ajakirjanduses oma isesõitva purjus autoga poseerib on selle heaks näiteks.
Paberil tundub Lääne-Nigula lasteaedade ühendamine kena kuid kuidas tegelikkuses välja kujuneb sõltub väga palju juhtidest. Kas õpetajate/kasvatajate defitsiidis suudetakse ühendatud lasteaed komplekteerida pädevate töötajatega? Kas kõik saab toimima nagu paberil kirjeldatud? Milliseks kujunevad ühendlasteaia kulud ja kui palju tõusevad lastevanemate poolt makstavad tasud, mis seni on lasteaedade viisi väga erinevad? Nendele küsimustele vastust ei saadud. Eks aeg näitab.