Keskkonnaamet vaidlustab halduskohtu määruse karujahi peatamise kohta

BNS

Pruunkaru. Foto: Leo Eensoo
Pruunkaru. Foto: Leo Eensoo

Keskkonnaamet pole nõus Tallinna halduskohtu kolmapäevase määrusega, mille järgi pidid kõik jahipiirkonnad karujahi katkestama.

Amet plaanib halduskohtu otsuse vaidlustada, sest on seisukohal, et praegune küttimismaht ja küttimiskorraldus tagavad karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise.

Jahieeskirja alusel kestab karujaht Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Karujahi hooaja alguses andis Keskkonnaamet selleks aastaks välja loa 90 isendi küttimiseks, et hoida karude populatsiooni soodsas seisundis nii, et vältida ja ennetada liigseid karukahjustusi.

Tallinna halduskohus peatas alates 10. augustist MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse alusel karujahi. See on esialgse õiguskaitse alusel seatud piirang kuni kohtu poolt tehtava põhiotsuseni ning see ei tähenda, et karujaht lõplikult Eestis keelatuks jääks.

Karudel läheb keskkonnaameti kinnitusel Eestis hästi. Aastakümnete pikkune küttimise korraldus on taganud Eestis karu asurkonna pideva suurenemise. „Keskkonnaamet tegi otsuse karude küttimismahu kohta lähtudes suurkiskjate ohjamise ja kaitse kavas seatud eesmärkidest, arvestades, et karu seisund on Eestis soodne. Lubatud 90 isendi küttimine säilitab karu soodsa seisundi ning aitab vähendada karude tekitatud varalisi kahjustusi ning säilitab karudes inimpelglikkust,“ ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk.

Karude arvukuse tõusuga on suurenenud ka karude tekitatud kahjustused, viimase kümne aasta jooksul pea seitse korda. Näiteks 2021. aastal lõhkusid karud 800 mesitaru ning kahjustasid 1200 silorulli. Selle kompensatsiooniks maksti kahjusaajatele välja üle 220 000 euro.

Keskkonnaamet on seisukohal, et küttimismaht ning -korraldus tagab karude populatsiooni hea kaitsestaatuse säilimise ning seetõttu plaanib amet otsuse vaidlustada.

„Karude arvukuse suurenemine näitab, et senised otsused on tehtud parima teadmise põhjal ning vastutustundlikult. Kui kümme aastat tagasi oli Eestis ligikaudu 700 karu, siis eelmisel aastal arvestati juba ligi 1000 isendiga. Me ei saa olla nõus kaebuses toodud väidetega, et ei järgita ettevaatuspõhimõtet, populatsiooni soodne seisund pole piisavalt tõendatud ning nii kava kui küttimissüsteem on illegaalne ning vastuolus loodusdirektiiviga,“ selgitas Kukk.

Selleks aastaks välja antud küttimislubadest sai enne jahi peatamise otsust üle Eesti realiseeritud 27.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments