Haapsalu on tuntud linnana, kus oskuslikud tegijad koovad õrnõhukest pitsi ja loovad uusi mustrid. Põnevat, mis peitub erilistes ja keerulistes mustrites, leiab aga ka Haapsalu teise nime tagant – mudapealinn.
Mudaravi kuulub maailmas vanimate ravimenetluste hulka. Juba vanade Egiptlaste mudaravi kogemused ulatuvad aastatuhandete hõlma, kes kasutasid Niiluse muda väga mitmesuguste haiguste raviks. Ka kreeklased ja roomlased teadsid kasutada muda ravitoimet juba meie ajaarvamise algul. On teada, et Itaalias (Paduas) peeti loenguid mineraalmuda raviotstarbelisest kasutamisest juba 14. sajandil. Krimmi tatarlased ja kaukaaslased kasutasid järvede põhjal olevat muda ja Odessas olid levinud mudakümblused. Isegi põhjapool, Norras ja Rootsis kasutati muda haigete raviks.
Ka Eesti Läänerannikul leiduvat meremuda kasutasid kohalikud inimesed üsna laialt. Legendki räägib, et Haapsalu arst dr. Hunnius olla tutvunud Haapsalu meremuda tervendavate omadustega just rannakalurite juures. Ühe niisuguse käigu ajal märganud ta vana kalurit, kes hoidnud paljaid jalgu päikesest soojendatud mudas, mis motiveeris arsti katsetama muda toimet oma patsientide ja garnisnoni sõdurite peal. Tulemustest sattusid vaimustusse mitmed Tartu arstid ja ülikooli õppejõud ja Haapsalu tuntus kasvas ka Peterburi kõrgaristokraatia seas tänu C.A. Hunniuse artiklitele. Nii võib öelda, et juba 200 aastat on ravimuda Eestis kasutuses.
Eesti asub geograafiliselt väga huvitavas piirkonnas, täpselt sellisel laiuskraadil, kus geoloogia ja ilmastikunähtuste koosmõjul on tuhandete aastate jooksul tekkinud harukordselt suure humiinainete sisaldusega turvas, rääkis TalTechi rohekosmeetika töötoas turbateadlane Mall Orru. Ka turba tervendavatest omadustest olid teadmised olemas juba muistses Egiptuses, samuti Indias, Hiinas ja Tiibetis ning huvi ärkas ka Saksamaal umbes 200 aastat tagasi – turba desinfitseeriv mõju on olnud hinnalisel kohal ka rahvameditsiinis.
Kui öelda, et turvas on looduslik hinnaline resurss, siis me tõesti väga mööda ei panegi. Eestis on turvas 7500 aastat maapõues inimtegevusest puutumata olnud. Sinna on aastatuhandete jooksul kogunenud kasulikud bioaktiivsed ained, rohke humiinhappe kõrval hümatomelaan- ja fulvohapped ning mineraalained, mis teevadki turba nii efektiivseks ja võimsaks koostisosaks ka kosmeetikamaailmas ravimuda kõrval. Tänapäevastele andmetele toetudes sisaldavad turvas ja muda umbes 200 erinevat ainet. Need bioaktiivsed ühendid imenduvad sügavale nahka, taastavad selle elastuse ja naha normaalse funktsioneerimise, turbatoodete kasutamine aeglustab märgatavalt kortsude teket ja silub juba olemasolevaid joonekesi. Peamine erinevus tavatoodetest seisneb selles, et raviturvas paneb naha laisaks tegemise asemel hoopis tööle ja suure bioaktiivsuse tõttu on tulemused kohe nähtavad, ütelb Mall Orru.
Rohekosmeetika töötoas tutvustasid oma tegemisi ka noored, keda nende ideede juures aitavad TalTEchi eksperdid motol: motoks on: materjali teadus meilt, õpilastelt ideed. Ning Eva Makienko kutsubki noori üles, õppima bioloogiat, keemiat, sest valdkond on huvitav ja lai.
Haapsalu kutsehariduskeskuse loodusfestivalil saab ravimuda ja turba teemaga lähemalt tutvuda.
Turba ja ravimuda öötoa läbiviijad on TalTEchi dotsent ja turbateadena Mall Orru ja TERE KK tervisedenduse ja mudaravi valdkonna juht Eva Makienko. Proovida saab kohapeal ka nende multifunktsionaalsete abiliste mõju.
Haapalu kutsehariduskeskuse loodusgiidide loodusfestivali koguprogramm (toimub HKHKs 10.–11. mail) leiab lingilt: https://www.laanemaaloodusfestival.ee.
Valminud on ka turba andmebaas, millest on Orru sõnul kasu nii koolilastele, üliõpilastele kui ka teadlastele. Andmebaasiga saab tutvuda aadressil https://turba.geoloogia.info/
Thea Karin
