Kaasvõitlejad meenutasid konverentsil Heino Noort

Andra Kirna

andra@le.ee

Heino Noore mälestuskonverents. Fotod Andra Kirna

Reedel peeti Läänemaa ühisgümnaasiumis Haapsalust pärit arsti ja avaliku elu tegelase Heino Noore 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi, kus kõnelejad meenutasid Noort läbi eri eluvaldkondade, millega ta pika elu jooksul tegeleda jõudis.

Juttu tuli Noore lapsepõlvest Haapsalus ja siberiaastatest, tema meditsiiniõpingutest ja tööst Tartus. Ka meditsiinis jõudis Noor tegeleda mitme valdkonnaga. „Tänapäeval ei ole päris tavapärane, et üks arst tegeleb mitme kitsama erialaga, aga Heino oli kindlasti unikaalne inimene. Ta nägi elu laiemalt ja teda huvitasid sellepärast eri arstiteaduse valdkonnad. Ta ei olnud kunagi pealiskaudne, tema loomuses oli olla väga põhjalik. Seda toetas tema väga hea mälu, mis püsis väga kõrge vanuseni,” meenutas arstiteadlane, anestesioloog-reanimoloog Silver Sarapuu, kes oli perekondlikult Noorega kokku puutunud juba enne õpinguid.

Üks, millega Noor tegeles, oli okupatsioonivõimu repressiivpoliitika mõjude analüüsimine ja kannatanute abistamine. Religiooni- ja suhtepsühholoog Tõnu Lehtsaare kõneleski Noorega koos tehtud uurimistööst, mis käsitles tänapäeval taas oluliseks kerkinud küsimust – repressioonitraumaga toimetulekut. Nad uurisid kodust lahkuma sunnitud, kas arreteeritud või välja saadetud, inimeste hilisemat toimetulekut, keskendudes sellele, mis toimus trauma üle elanud inimese hinges, mis aitas vastu pidada ning üle saada.

Noor andis oma panuse ka represseeritud emade mälestuse jäädvustamine ja tema algatusel püstitati Haapsalu toomkiriku ristimiskabelisse Emaaltar – mälestusmärk represseeritud emadele. Konverentsil räägiti ka Noore panusest EELK Haapsalu koguduse töö toetamisel ja ajalehe „Eesti Kirik” taastamisel, samuti tema tegevusest isamaaliste väärtuste juurutajana noorte seas.

Sõna said ka kirjanik ja dokumentalist Imbi Paju, Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, naiskodukaitsja Tiina Leesik ja Kaitseliidu Lääne maleva pealik, major Andres Välli. Tema rääkis noorkotkaste ja Lääne KL maleva tööst praegu. Ka Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimehel Jüri Teil oli oma lugu rääkida.

Heino Noor sündis Haapsalus 24. aprillil 1922. Tema isa oli politseikomissar Karl Noor ja ema naiskodukaitsja Salme Noor, kes mõlemad 1941. aastal vangistati ja hukati. Ka Heino Noor ise ei pääsenud Siberist, teda karistati kaheksa aasta sunnitöö ja viie aasta asumisega.

Vangla-aastatel sai Noorest arsti assistent ja 1961 lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Noor on töötanud Tartu kliinilises haiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis toksikoloogina, ta on juhtinud Tartu linnapolikliiniku töötervishoiu ja kutsehaiguste kabinetti ning töötanud Tartu kliinilise haigla peaarsti asetäitjana. Noore uurimisvaldkondadeks olid kliiniline toksikoloogia, suitsidoloogia, sotsiaalpsühholoogia, meditsiiniajalugu.

Siberist naasnuna ei andnud miilits Heino Noorele sissekirjutust Haapsalus ja nii sai temast tartlane. Haapsalu patrioodiks jäi Heino Noor aga elu lõpuni. Tema algatusel rajati Haapsalu toomkiriku ristimiskabelisse emaaltar ning ta lõi omanimelise stipendiumifondi, millest jagati õpilastele ühekordseid stipendiume vabariigi aastapäevale ja emadepäevale pühendatud konkursitööde eest.

Heino Noore tegevust on tunnustatud paljude autasudega. Ta oli Eesti teeneline arst, 2007. aastast Haapsalu aukodanik, 2001. aastal annetas president talle Eesti Punase Risti IV klassi ordeni. Heino Noort on autasustatud ka Haapsalu koguduse teeneteristiga aastal 2003.

Noor suri Tartus 5. veebruaril 2018.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments