Läänemaa ühisgümnaasium ja Haapsalu põhikool selgitasid vabariigi aastapäeva eel välja parimad Eesti sünnipäeva auks kirjutatud kõned.
Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistlusel oli sel aastal rekordarv osalejaid, suisa 20. Kindlat teemat korraldajad noortele ette ei andnud, ainus märksõna oli, et tegemist on Eestile pühendatud sünnipäevakõnega.
Kui tavaliselt kipub kodumaa sünnipäevakõnedes kõlama ülistus meie loodusele ja kultuurile ning ikka räägitakse esiisade võitlusest Eesti vabaduse eest, siis sel korral pani noori muretsema Eesti ühiskonnas leviv vaen, noorte vaimne tervis ja noorte roll ühiskonnas. Kõnedest kõlas
Võidukõne kirjutanud noor inimene on kahjuks kogu info saanud vaid samast (kallutatud) kanalist, mistõttu ta ei näeg kogu pilti 🙁 Muide, Eestis elab 20% inimestest suhtelises vaesuses. Kohalike noorte rahulolematusel on reaalsed põhjused olemas ja ennemini võiks neid põhjuseid uurida, mitte hakata manitsema sallivusele ja avatusele. Kui teisest kultuuriruumist tulnud inimene on lugupidav kohalike suhtes, püüab meie arusaamu mõista ja tausta tundma õppida, siis on ta teretulnud! Aga kui tulija esmane reaktsioon on oma arusaamu peale suruda, kohalikke hukka mõista ja neid manitsema hakata, siis on ta ju ise kõik selleks teinud, et teda siia ei oodata. Ja nii toimib… Loe rohkem »
Sallivusest ja avatusest kipuvad kõige rohkem kõnelema ikka need, kes nende sõnade sügavamat tähendust sugugi ei mõista. Kes kunagi ei küsi, MIKS on keegi nende mõistes sallimatu. Või kui küsibki, siis ei mõista seda.
Ja ometi tähendab sallivus seda, et mõistad ka endast erinevat arvamust ja arusaama. Mõistmine ei tähenda sealjuures õigustamist.
Miks kõneleja ei saa mõista teemat, millest kõneles? Miks ei saa ta olla mõistev ja salliv`MIKS?
Sest oma naiivsuses ta ei näe tervet pilti, seega ta ei mõista. Ikka juhtub, noor ja eluvõõras inimene, mõistetav.
igaüks pole naiivne, kes midagi teeb/ette võtab/end teostab.
Viimasel ajal on eriti nõmedaks trendiks saanud manitsevas stiilis kõned. Algatas need Rootsi teismeline Greta ja ekspresident Kaljulaid võttis need õhinaga üle.
Oleme juba aaaaaastaid taolisi kõnesid kuulma pidanud ja ikkkka veeeeel nomineeritakse selliseid esikoha väärilisteks! Ometi just manitsev kõneviis ongi üheks lõhestumise põhjuseks. On aeg sellest juba aru saada.
Manitsemisega maailma ei paranda ja sõpru ei võideta. Aga sellest, kuidas sõpru võita, kirjutab Dale Garnegie oma bestselleris.