10. veebruaril esitles Lääneranna valla vallavanem Ene Täht volikogu ees visiooni, millega plaanitakse korrastada Lääneranna valla koolivõrk.
Plaan näeb ette ulatuslikku reformi, millest valla seitsmest koolist jääks puutumata vaid Lihula gümnaasium. Senised põhikoolid hakkaksid edaspidi haridust andma kuuenda klassini. Kuueklassilised koolid muutuksid algkoolideks. Tänavu on valla koolides kokku 453 õpilast. 2015/16. õppeaastal oli see arv 424. Sel perioodil on õpilaste arv kasvanud eelkõige Lihulas, aga ka Metskülas, Kõmsil, Lõpel ja Varblas. Koongas ja Virtsus on õpilasi jäänud vähemaks. Sel aastal läks esimesse klassi 44 last. Volikogus esitatud prognoosi kohaselt alustaks 2024. aastal kooliteed 45 last, aga 2029 vaid 14. Viimast arvu suurendab tänavu sündivate laste arv.
Niisugune esimesse klassi minevate laste hulga järsk vähenemine seitsme aasta pärast peaks panema iga vallavalitsuse ja volikogu liikme mõtlema, mida saame järgneva nelja aasta jooksul ära teha, et kukkuv kõver vaikselt tõusule pöörata, mitte kavandada reformi, mille jõustumisel tõdeme, et needki prognoositud arvud olid kõik liialt optimistlikud.
EKRE fraktsioon tegi äsja vastu võetud eelarvesse parandusettepaneku tõsta sünnitoetus sel aastal 700 eurole, et see jõuaks nelja aasta jooksul järk-järgult 1200 euroni. Seda ettepanekut toetas volikogu ühehäälselt. Tegemist on otsese meetmega toetada sündivuse kasvu vallas ning saata signaal, et lapsed on oodatud ja teretulnud. Rõhk tulekski panna sellistele eelarvemuudatustele, mis annaks juurde kindlustunnet pere loomiseks ja teadmise, et siin on võimalused ka laste üles kasvatamiseks. Ehk siis lastele on tagatud nii lasteaia- kui ka koolikoht võimalikult kodu lähedal.
Loomulikult pole sotsiaaltoetustega võimalik inimesi paiksena hoida. Sama oluline on töökohtade loomine ning ettevõtluskeskkonna püsimise ja kasvu soodustamine. See käib käsikäes. Milline noor pere jääb või tuleb valda elama, kui siin pole väiksematel lastel võimalik kodulähedases koolis õppida? Pered on aga ka kogukondade tugisambad ning elu hoidjad ja edendajad maal. Valla plaanitav koolireform tagab paraku just elanike arvu kahanemise. Arusaamatu on ka kokku hoitav kulu. Paljud lapsed ei jääks sellisel juhul Lääneranna valla koolidesse, vaid asuksid õppima naabervaldadesse. Näiteks Varbla kooli viimase kooliastme sulgemine ei viiks Tõstamaale mitte ainult 7.–9. klasside õpilasi, aga ka nende nooremad õed-vennad. Lapsevanematel pole vähimatki mõtet sõidutada hommikul üks laps Varbla ja teine Tõstamaa kooli. Kohe väheneks valla eelarvesse õpilaste pearaha laekumine. Töö kaotanud õpetajaskonnale antaks pöördumatu hoop. Nende sissetulekutelt jääks laekumata üksikisiku tulumaksust see 11 protsenti, perede lahkudes aga nendegi tulumaks. Turgu oleks küll hooldekodude rajamiseks, aga kust võetakse sinnagi töötajad? Loodame jällegi ukrainlastele?
Eriti kurvaks teeb, et meil riigis ei osatagi enam kokkuhoidu otsida mujalt kui laste arvelt. Praegune valitsus kärpis esimeses järjekorras laste huvihariduse raha, mis ju ka suurendas koormust valdade eelarvetele. Nüüd uurib vald kulude kokku tõmbamist hariduses. Lihtsalt võrdluseks: Lääneranna vallas tegutsevate muuseumide eelarverida on 1,2 miljonit (see kõik ei ole valla enda osalus). Piletite jms tulu laekub eelarvesse 2800 eurot. Lihula muuseum saab uue baltisaksa kultuuriloo ekspositsiooni, mille maksumus on 215 757 eurot, millest 54 000 panustab vald. Väga uhke, et ühe ekspositsiooni maksumus on pea 80 aasta piletitulu. Mitte et muuseumid tuleks kinni panna, aga kooliastmete vähendamisega muudame kogu valla peagi vabaõhumuuseumiks.
Nii mastaapse plaani ellu viimiseks tulnuks sügisestel valimistel küsida inimestelt mandaat. Minu hinnangul seda ei tehtud. Valimiste perioodil pidanuks diskusiooni kese sellisel juhul olema just seal. Toon välja kõnealust teemat puudutavad lõigud praeguse koalitsiooni valimisprogrammidest. Lääneranna Keskerakonna lubadus: „Seisame kodulähedaste maakoolide ja lasteaedade säilimise ning kvaliteetse hariduse pakkumise eest, seejuures kaotame koostöös riigiga lasteaia kohatasu.“ Ka näiteks viimast lubadust ei tulnud eelarve lugemisel parandusettepanekuna päevakorda. Jätkates: „Noortel peredel peab olema võimalus panna lapsed kodulähedasse kooli ja lasteaeda.“
Isamaa saadik teatas enne valimisi: „Minu prioriteet on säilitada praegune koolivõrk.“ Lääneranna valimisliidu punkt oli: „Seisame selle eest, et meie lastel on jätkuvalt võimalik koduvallas saada kvaliteetset alg-, põhi- ja gümnaasiumiharidust kaasaegses õpikeskkonnas.“ Otse öeldi välja küll kolme kooli puudutav: „Kõmsi, Lõpe ja Metsküla koolis jätkame alghariduse andmist.“
Asjakohane oleks olnud enalikke teavitada valla kanalites, näiteks Facebooki lehelgi, et selline visioon on koostatud ning saadetud koolide juhtkondadele ja volikogule tutvustamiseks. Valimised on küll läbi, aga valla elanikel on siin siiski väga suur ja selge otsustusõigus. Jutt läbipaistvast ja kaasavast juhtimisest – kuhu see jäi?
Tean, et praeguseks on plaani arutama kogunenud juba koolide hoolekogud. Olen ise suhelnud paljude valla elanikega, kes on reformikavast tõsiselt häiritud. Inimestel on tekkinud hulk asjakohaseid küsimusi, mis kõik oleks pidanud olema vastatud juba visiooni esitades. Kasvõi palavalt armastatud Exceli tabeli kujul, kus konkreetselt kirjas kogu väidetavalt kokku hoitav kulu. Kindlasti tulnuks lisada ka riskianalüüs, sest riske, et kavandatav reform lööb valusalt muidki valdkondi, on oi kui palju. Nüüd peame vallas seisma nagu üks mees oma koolide eest. Praegu leppides jõuab õige pea järg Lihula gümnaasiumi kätte, sest haridusministeerium maksab gümnaasiumide sulgemisele ju lausa peale.
Omalt poolt panen koos EKRE saadikute Meelis Malga ja Viljar Viljamäega volikogus ette taotleda valla tulubaasi suurendamiseks riigilt maksuerisust: töötada välja kava, et vallas suvekodude omajad panustaksid maksuga valla eelarvesse. Meil on selliseid majapidamisi rohkelt ja usun, et niisuguse plaani vastu oleksid vähesed. Kõigile meeldivad korras teed, hoolitsetud külakeskused ja paljud teenused, mida praegu võetakse iseenesestmõistetavalt.
Ise tahtsite nii väga Pärnu alla minna kunagi, minge halage siis sealses lehes.
Meil siin kohapeal neid “kloune” juba piisvalt.
Rahast ja (üld)poliitika tegemisest on väsitav lugeda. Poliitikute tehtu kirjeldamine on nii kuradima sarnane nõukaaegse ajalookäsitlusega, kus loetakse suur hulk saavutusi (töörahva haridus, ülikool, töötingimused, vaeste ja näljaste abistamine jne), aga kui vaatad toimunu ajaskaalat, siis näed, et tehu ajavahemik on kaks nädalat, ja siis tuleb hävitav kodanlus. See oli lihtsalt mainimise pärast. Aga nüüd hariduse teema: vahest peaks haridust vaatama elustiilina – elukvaliteet hajaasustuse piirkonnas. Toetama vaimu tervist. Olen koolis käinud 8, 4 ja 0,05 km kauguselt. Praegugi elan kolkas, ja näen hommikul koolibussi möödasõitu, ja näen, tean ka omast käest, kui oluline on aeg, eriti veel lapsele, kui… Loe rohkem »
Miks suudab ainult ekre mõelda ja hoolida!
sotsid – rehvid persetavad ainult tagumikku laiaks ning hoiavad soojast kohast kinni.
Ootame teid tagasi, ekre!
Enam ei teagi, EKRE t ei tohiks praegu enam valida mingi aeg. Tänases olukorras maailmas peame hoidma eu liitu ja natot siiski koos, mitte kahtluse alla seadma ja õõnestama. See idanaaber on kahtlane element ikka edasi ja meil on liitlasi vaja. Suva see pedede paraadid, las marsivad peamine et neid liiga palju ei teki, sest nendega sõda ei võida.
EKRE- s on üksikud klounid, kes mainet rikuvad! Nad peaks ise oma ridu veidi puhastama, aga ju nad kardavad, et hääli jääb väheks!
Selle eest on teistes erakondades üksikuid normaalseid ja enamus on klounid. Kah ikka häälte pärast.
Otsige netist üles EKRE korraldatud eilse tõrvikurongkäigu video ja vaadake! See rahvamass tuli kokku EKRE poolt kutsutuna. Mõne meelest on EKRE pooldajad lamemaalased. Selle eilse pildi järgi peaks maa siis ikka väga lame olema…
Jõudu-jaksu EKRE!
Osalesin isegi, see pole probleem. Lugesite üldse ka mida kirjutasin või? Esimesest lausest ikka paluks edasi ka lugeda!