Tänasest on koroonaviirusega nakatunu lähikontaktse karantiin, välisreisilt riiki saabumise eneseisolatsiooni ning laste ja noorte lihtsustatud karantiini kestust senise kümne päeva asemel seitse päeva.
Lähikontaktist seitsmenda kuni kümnenda päevani on tungiv soovitus jälgida tähelepanelikult oma tervist ja võtta kasutusele kõik nakkusohtu vähendavad abinõud. Vaktsineeritud inimestele ja viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud inimestele jätkuvalt isolatsiooninõuet pole, küll aga soovitus lähikontaktsena jälgida hoolikalt oma tervist.
„Terviseameti andmed näitavad, et lühenenud on nii viiruse peiteaeg kui ka periood, mil nakatunud inimene on teistele nakkusohtlik. Tänu sellele saame lühendada lähikontaktsete ja reisilt saabunud inimeste isolatsiooniperioodi,“ märkis peaminister Kaja Kallas. „Iga muudatus, mis võimaldab ühiskonnal kiiremini naasta harjumuspäraste rutiinide juurde, aitab ühtlasi toetada inimeste vaimset tervist ja tööelu, aga ka majandust tervikuna. Koroonaviirus muutub pidevalt ning koos sellega kohandame ka kehtivaid reegleid. Jätkuvalt on väga oluline käituda vastutustundlikult, oma tervist jälgida ning ka väiksemate haigussümptomite korral testida ja koju jääda. Haiglates on endiselt eeskätt vaktsineerimata inimesed. Palun kaitske ennast tõhustusdoosidega ning kes tõesti vaktsineerida ei taha, siis hoiduge kontaktidest, eriti vanemaealised, sest omikron-tüvi on ülinakkav.“
Terviseameti statistika järgi avalduvad koroonaviiruse haigussümptomid 96 protsendil inimestest seitsme päeva jooksul, üle pooltel nakatunutest tekivad sümptomid esimese kolme päeva jooksul.
Koroonaviirusega nakatunu lähikontaktse karantiin
- Kui inimene ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, peab ta COVID-19 haigega lähikontakti korral jääma kümne päeva asemel seitsmeks päevaks karantiini. Lühendatud karantiin hakkas kehtima 10. jaanuarist.
- Karantiini ajal tohib kodust lahkuda üksnes igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, võttes kasutusele kõik nakkusohtu vähendavad abinõud.
Õpilaste lihtsustatud karantiin
- Vaktsineerimata või viimasel poolaastal COVID-it mitte põdenud lapsed ja noored peavad end koolis, lasteaias, huviringis või noorsootöös toimunud lähikontakti korral neljandal päeval testima. Alates lähikontaktist kuni PCR testi tulemuse teada saamiseni peab laps või noor püsima kodus. Kui testi tulemus on negatiivne, tohib ta järgmised kolm päeva võtta osa ainult kooli- ja noorsootööst ning käia huviringides. Lihtsustatud karantiini ajal ei tohi käia mujal, näiteks kohvikus, teatris, kinos.
Välisreisilt saabunud inimese eneseisolatsioon
- Kui inimene ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, peab ta 10. jaanuarist reisilt tulles jääma senise kümne päeva asemel eneseisolatsiooni seitsmeks päevaks.
- Lapsed ja noored, kes pole vaktsineeritud või haigust 6 kuu jooksul läbi põdenud, saavad endiselt reisilt tulles testimisega oma isolatsiooniperioodi lühendada. Selleks tuleb reisilt tulles 4. päeval teha PCR test ja kui selle tulemus on negatiivne, tohib järgmisel kolmel päeval käia koolis, huviringis või osaleda noorsootöös. See on nn lihtsustatud karantiin, mille ajal ei tohi osaleda muudes tegevustes väljaspool kodu, näiteks ei tohi käia teatris, kohvikus, kinos. Siiani pidi laps või noor lihtsustatud karantiini reegleid järgima reisilt tulles 10. päevani.
- Seoses omikrontüve laia levikuga Eestis, Euroopas ja ka mujal maailmas lõpeb 7. jaanuarist täiendav testimiskohustuse nõue omikrontüve nn riskiriikidest (8 Lõuna-Aafrika regiooni riiki + Egiptus ja Türgi) reisilt tulnud inimestele.
- Kuigi vaktsineeritud või viimasel poolaastal haiguse läbipõdenud inimesed ei pea jääma lähikontakti korral karantiini, kehtib neile soovitus vähendada seitsme päeva jooksul kontakte ja jääda võimalusel koju ning jälgida tervist. Reisilt tulles kehtib vaktsineeritud või haigust mitte põdenud inimestele soovitus end testida.
- Omikrontüvi on muutunud domineerivaks tüveks Eestis. Terviseameti epidemioloogilised andmed Eesti nakkusjuhtumite kohta näitavad, et ligikaudu 96-l protsendil patsientidest tekivad haigusnähud kokkupuutejärgselt esimese seitsme päeva jooksul. Veidi üle poolte nakatunud lähikontaktsetest, täpsemalt 56-l protsendil, tekkisid sümptomid esimese kolme kontaktijärgse päeva jooksul.
- Terviseameti andmetel on sümptomite tekkimise tõenäosus pärast seitsmendat päeva 3,8 protsenti. Seepärast on väga oluline, et nakatunuga lähikontaktis olnud inimene jälgiks hoolikalt oma tervist ka pärast seitsmendat lähikontakti päeva kuni kümnenda päevani ja võtaks sel perioodil kasutusele täiendavad nakkusohutuse abinõud. Näiteks on tungiv soovitus kanda väljaspool kodu siseruumides kaitsemaski ja vältida avalikke üritusi ja kogunemisi.
Millal see jubedus lõpeb? Täielik diskrimineerimine ju. Teaduslikult on tõestatud et nakkust võivad kanda nii vaktsineeritu, läbipõdenu kui ka vaktsineerimata inimene. Siit loogiline küsimus – miks meil jätkuvalt eelistatakse ja peetakse kõrgemaks klassiks vaktsineeritud inimesi? See on vale, ebaõiglane ja mõttelage! Kui eesmärgiks on ühiskonna lõhestamine, siis on see hea vahend, kuid haiguse tõkestamiseks sellistest piirangutest küll kahjuks kasu pole. Inimesed, tulge mõistusele, eriti riigikogu ja valitsus!
Kas nüüd peavad pehmed mängukarud ka vaktsineerima minema!?
Vilets nali, onu Fjodor.
Läbipõdenu kaitse on pikem ja tugevam kui vaktsineeritul, selle kohta on praeguseks üle 140 uurimistöö. MIKS kohtleb seadus neid kui teisejärgulisi olukorras, kus nende kaitstus on kümneid kordi tugevam ning kestab aastaid? 2003. COVID-1 pandeemias haigestunute immuunsus kestab tänaseni ning kaitseb ka COVID-2 vastu.
Ja nüüd kustutab LE selle kommentaari.
Vaktsiinid on vaja ära kasutada ja jätkata uusi vaktsineerimisi, et rahajõed kokku ei kuivaks.
kardan, et raha üksi ei seleta kõike. kahjuks peab vist konspiratsioonirealist olema ning davose ettekirjutusi riigijuhtidele tõsiselt võtma.