Riigihalduse minister Jaak Aab lubab kohalikele omavalitsustele maksta kümme eurot iga täisealise täisvaktsineeritu pealt, kui 13. detsembriks on vallas või linnas kaitsepoogituid vähemalt 80 protsenti.
„Oleme seda arutanud ja arvutanud,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare Lääne Elule. Kui Haapsalu jõuaks maagilise 80 protsendi piirini, siis laekuks linna eelarvesse 10 000 euro ringis. Summa pole just väike, aga Rootare arvutuste järgi tuleks napilt kuu aja jooksul teise doosiga vaktsineerida 800 haapsallast. „See on päris suur hulk,” nentis Rootare. Rootare sõnul pole kohalikul omavalitsusel peale teavitamise võimalusi inimeste meelt muuta – kui teaks, mis mõjuks, siis teeks. „Ukselt uksele me käia ei jõua. Ma ei näe ühtegi tõhusat meedet. Ma ei kujuta ette end kaubamaja ukse peal flaiereid jagamas jutuga, et minge ometi vaktsineerima, siis linn saab raha,” ütles Rootare.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus nentis, et kohaliku omavalitsuse käed jäävad lühikeseks. Lääne-Nigulas on vaktsineeritud alla 70 protsendi elanikke. Kui kõik üle 18aastased oleks vaktsineeritud, saaks vald alla 6000 euro – Lõhmuse sõnul küll sümboolse väärtusega, kuid suhteliselt väike summa. „Ainus meede, mis ma näen, oleks üleskutsed valla lehes ja Facebookis,” ütles Lõhmus. „Hajaasustusega suures vallas ei kujuta ma midagi muud ette.” Kõige vähem on Lääne-Nigulas vaktsineerituid mitte eakate, vaid noorte seas. Kui üle 70aastaste vaktsineeritus on 83 protsenti, siis 18–29aastaste seas on kaitsepoogituid 54 protsenti (Haapsalus 57 ja Vormsis 58 protsenti).
Vabatahtlikus? Teeb, kes tunneb, et on vaja.
Muidugi Lõhmus ei tea, kuidas omavalitsus võiks noorteni jõuda. Neli aastat läks aega, et noortevolikogu paika saada.
Ja miks peakski noored ennast katsetusjärgus vaktsiiniga süstima – nende tõenäosus raskelt põdeda on nullilähedane…
Paljudel tutvusringkonnast juba kolmas doos ka käes. Pole probleemi 4,5,6……….jne..