5.9 C
Haapsalu
Kolmapäev, 28. september 2022
Avakülg Tags Kaja Rootare

Silt: Kaja Rootare

Kooliaasta laulab avatuks Stefan

Lepatriinu lastehoid jätkab tegevust

[caption id="attachment_300487" align="alignnone" width="2000"] Uuel õppeaastal jätkab Lepatriinu lastehoid tegevust, sest oli ainus pakkuja lastehoiuteenuste pakkumise hankel. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu korraldas hanke, et leida lastehoiuteenuse pakkuja. Kokku soovis Haapsalu leida kohta 40 lapsele. Hankel oli ainus pakkuja Lepatriinu mängumaa, kes senigi pakkus linnale lastehoiuteenuseid, kuid kellega oleks linnal kuu lõpus leping lõppenud. Lepatriinu mängumaa pakkus hoiukohti 25 lapsele.

Haapsallu rohkem sõjapõgenikke ei mahu

[caption id="attachment_362777" align="alignnone" width="2000"] Sotsiaalkindlustusameti piirkonnajuht Kätlin Hanson (vasakul), sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja asekantsler Hanna Vseviov vaatavad omavalitsustes, kuidas sõjapõgenikega hakkama on saadud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalut külastanud sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa tunnistas, et Haapsalus on ukraina sõjapõgenikega kõige suuremaks mureks pikaaegsete elukohtade puudus. Kantsleri sõnul pole probleemi lahendamiseks Haapsalus midagi teha, sest siin pole ka pindu, mida saaks eluasemeks korda teha. „Haapsalu on selline koht, kus pole isegi tühje tondilosse – kinnisvara on kõik kasutuses, mis ongi tema mõte,” ütles Mändmaa. Sotsiaalkindlustusameti piirkonnajuhi Kätlin Hansoni sõnul on kohalikud pakkunud nii palju eluruume kui võimalik ja kõik need on ka kasutusele võetud. Seetõttu peavad paratamatult need sõjapõgenikud, kes pole veel elukohta leidnud, kuid soovivad Haapsallu jääda, siiski ära kolima. „Kui töisest sissetulekust pole võimalik hotelliarvet maksta, tuleb ära kolida. Nii kahjuks on,“ ütles Mändmaa. Kuurortlinna mured Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul oli neljapäevase seisuga Haapsalu hotellides 151 põgenikku, kellest umbes kolmandik olid lapsed. Üle Eesti on lühiajalisel majutusel 4100 inimest, kellest pooled on lapsed.

Riik aitab vaimse tervise tuge pakkuda

[caption id="attachment_362410" align="alignnone" width="2000"] Kriisinõustaja Liisi Truumets peab vaimse tervise nõustamise teenust väga vajalikuks. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Sotsiaalministeerium annab kohalikele omavalitsustele raha vaimse tervise teenuse osutamiseks, omavalitsused julgustavad inimesi abi küsima. Inimestele on psühholoogilise abi saamine tasuta, sest nõustajate palgaraha katab sotsiaalministeeriumi toetus. Seda küll vaid sel aastal. „Kena oleks, kui riik seda programmi ka järgmisel aastal jätkaks,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Kui ei jätka, aga programm on vajalik, peab linn selle mingil kujul üle võtma, sest oma inimeste toetamine on igal juhul omavalitsuse ülesanne,” lisas ta. Aasta on Rootare sõnul piisav aeg, et aru saada, kas projekt on vajalik ja jätkusuutlik. „Selle aja jooksul selgub, kui palju on pöördumisi ja kas see on üldse tõhus,” ütles ta. Toetus on Rootare sõnul praegu väga õigustatud – pikalt kestnud koroonakriis, sellele järgnenud energiakriis, mis suurendas hüppeliselt väljaminekuid, ning ka sõja puhkemine Ukrainas. „Kõik see hakkab lõpuks inimeste vaimset tervist mõjutama,” ütles Rootare.

Haapsalus on puudu 40 lasteaiakohta

[caption id="attachment_361577" align="alignnone" width="2000"] Seitsmes Haapsalu linnale kuuluvas lasteaias on kohti 642 lapsele. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Sügisest on Haapsalus vaja 40 lasteaiakohta enam kui linnal on pakkuda ja probleemi lahendamiseks tahab linnavalitsus hanke kaudu leida lastehoiuteenuse pakkuja. Peamiselt on vaja lasteaiakohti sõimeealistele ehk 1,5-3aastastele lastele. Lasteaiakohtade vajadust on suurendanud ka Haapsallu saabunud Ukraina sõjapõgenikud. „Tänavu soovib lasteaiakohti tavapärasest rohkem kohalikke pisikesi lapsi,” ütles Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare. „Tundub, et vanematel on vajadus kiiremini tööle tagasi minna.” Seetõttu soovivad lapsevanemad tänavu rohkem panna lasteaeda just 1,5aastasi lapsi. Linnale kuuluva seitsme lasteaia kõrval on linnavalitsus ostnud teenust MTÜ-lt Lepatriinu Mängumaa. Lepatriinu Mängumaal on kohti 30 lapsele, kuid need kõik on täis. Uuemõisas tegutseva Lepatriinu Mängumaaga on linnavalitsusel kehtiv leping selle aasta 31. augustini. Rootare sõnul pole näha, et Lepatriinu Mängumaa sooviks lastehoidu sulgeda ja usub, et ka nemad osalevad hankel. Kui Lepatriinu Mängumaa tegevust jätkab, on linnas ikkagi puudu kümme lasteaiakohta.

Haapsalu kunstikool tahab avada lisarühma

[caption id="attachment_360561" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu kunstikool on teinud Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku suurendada kooli õpetajate ametikohtade arvu, et luua sügisest neljas kunstiringirühm. Praegu on kunstikoolis 6–9aastastele lastele kolm rühma, kus igas õpib üheksa last. Taotlusi kunstiringi pääseda on aga olnud rohkem, kui huvikool suudab vastu võtta. „Osa lapsi, kes juba on järjekorras, saame võtta, aga teame juba ette, et suve lõpus tuleb taotlusi juurde,“ ütles Haapsalu kunstikooli direktor Marika Aedviir.

Läänemaale saabunud ukrainlased läksid juba kooli

[caption id="attachment_357628" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare infolehega, kus on sõja jalust tulnutele esimesed juhised, kuidas meil hakkama saada. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaale on sõja tõttu põgenenud üle 300 ukrainlase, kelle hulgas on alla poole lasteaia- või kooliealised lapsed. Osa põgenike lastest on juba läinud lasteaeda või kooli, kuid omavalitsused kooliminemist takka ei kiirusta. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul ei pruugi kõik lapsed soovidagi kohe Eestisse saabumise järel kooli minna või pole selleks lihtsalt veel valmis. „Anname tulijatele pigem võimaluse esmalt olukorraga harjuda,“ ütles ta. Kolmapäevase seisuga on esimesed põgenikest lapsed Haapsalus juba nii koolis kui ka lasteaias. „Kes tahab õppida, sellel see võimalus ka on,“ ütles Rootare.

Ukraina põgenikud sotsiaalabi küsida ei pelga

[caption id="attachment_357371" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman ütles, et kui varem korjas sotsiaalmaja abi Ukrainasse saatmiseks, siis nüüd te-
hakse seda Haapsallu jõudnud sõjapõgenikele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu hotellides viibivate Ukraina põgenike abistamise on linn korraldanud sotsiaalmaja kaudu, vajaminevast põgenikud teada anda ei pelga. „Siiani tegelesime saadetistega, mis läksid üle piiri, aga nüüd kogume kolmandat päeva asju ukrainlastele, kes on siin,” ütles sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman. Sotsiaalmajja on tekitatud väike ruum, kus käib vajalike asjade kogumine ja pakkimine vastavalt nimekirjale. „Täna hommikul pakkis sekretär asjad Kongo hotellis viibivate inimeste soovide ja vajaduste järgi. Meie autojuht viis need sinna kohale,” selgitas Mitman. Kongost küsiti näiteks kirjatarbeid lastele: joonistusplokke, värvipliiatseid, laste mänguasju. „Midagi saime saata ka, aga väga palju ei ole,” tõdes Mitman.

Läänemaale on jõudnud ligi 120 sõjapõgenikku

[caption id="attachment_357175" align="alignnone" width="877"] Kolmapäeval saabusid Promenaadi hotelli kuus Ukraina sõja eest pagenut, neil aitas asju sisse kanda vabatahtlik Heiki (paremal).[/caption] Läänemaale on jõudnud üle saja Ukrainas toimuva sõja eest pagenud inimese, praegu on neil pudelikaelaks ajutise kaitse ehk aastase elamisloa saamine. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et läbi kaitse saamise laienevad põgenikele ka Eesti pere- ja toimetulekutoetused ning neil on võimalik asuda tööle ja saada kooli- või lasteaiakoht. Rootare ütles, et seetõttu on praegune sotsiaalkindlustusameti hankega hotellidesse paigutamine põgenike jaoks oluline. Hange näeb ette ka kolm korda päevas toitlustamist. Haapsalus saavad sel moel põgenikke 30 päeva majutada Fra Mare, Promenaadi, Hestia ja Kongo hotell. Kui 30 päeva läbi saab, majutab linn põgenikud korteritesse. Rootare sõnul on linnavalitsuseni jõudnud Pagulasabi kogutud info võimalike üürikorterite kohta.