2

Mihkel Nestor: maailmamajanduse pudelikaelad leevenevad

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Ehkki nõudlus püsib tugev, pidurdavad majanduskasvu üha enam globaalsed logistikaprobleemid ja mitmete kaupade tarnehäired.

Energiahindade hüppeline tõus on viinud inflatsiooni üle pikkade aastate kõrgeimale tasemele, mis õõnestab majapidamiste ostujõudu. Otsa on lõppenud mitmed riiklikud majanduse toetusmeetmed, mis eriti just Ameerika Ühendriikides on tarbimise aeglustumisele kaasa aidanud. Samal ajal on paljudes riikides ilmnenud kitsaskohad tööturul ja värbamisprobleemide üle kurtvate ettevõtete osakaal on kiiresti tõusnud ajalooliselt kõrgele tasemele. Suurriikidest on USAs ja Suurbritannias see väljendunud ka palgatõusu kiirenemises. Nii on küsimärgi alla sattunud keskpankade kinnitused, et muutused intressipoliitikas on leebed ja aeglased.

SEB analüütikute hinnangul jäävad mitmed neist probleemidest ajutiseks. Kitsaskohad tarneahelates said alguse küll üle ootuste kiirest nõudluse taastumisest, kuid hiljem on seda süvendanud turuosaliste ebakindlusest tekkinud laovarude kogumine. Kuigi lähikuudel võib kitsikus kohati süveneda, jõuab peagi pakkumine nõudlusele järele ja 2022. aasta teises pooles olukord normaliseerub. Järgmisel aastal pööravad langusele ka energiahinnad, mida põhjustab Hiina nõudluse pidurdumine ja Venemaa suuremad gaasitarned Euroopasse. Finantsturgude ootused intressitõusudeks on meie hinnangul liialt tormakad. Prognoosime, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära esimest korda järgmise aasta septembris, jätkates edasiste tõusudega, kuni 2023. aasta lõpuks saavutatakse 1,5 protsendi tase. Euroopa Keskpanga puhul ei pea me intressitõusu prognoosiperioodi vältel tõenäoliseks.

Pärast 5,1protsendilist SKT tõusu lõppeval aastal kasvab euroala majandus järgmisel 4,4 ja 2023. aastal 2,6 protsendi võrra. Eesti tähtsaima kaubanduspartneri Soome majanduse kasv saab olema sellest aeglasem: 2022. aastaks ootame seal 3- ja 2023. aastaks 1,6protsendilist SKT kasvu. Kiiremini peaks prognoosiperioodi vältel kasvama Rootsi majandus, kus järgmiseks aastaks ootame 3,6protsendilist tõusu, millele 2023. aastal järgneb 2,5protsendiline SKT kasv.

Eesti 3,8protsendiline majanduskasv järgmisel aastal on pisut väiksem, kui varem ootasime, ja jääb alla ka euroala keskmisele. Küll ei põhjusta seda hoo kadumine majandusest, vaid tänavune väga kõrge võrdlusbaas: pensionireformi tuules küündib Eesti tänavune majanduskasv 8,8 protsendini. Pensionisäästude kiire põlemine ja järgmise aasta teise pooleni tooni andev jõuline inflatsioon jätab eratarbimise kasvuks aga vähem ruumi. Üle aastate kiireim nõudlus hoiab samas tugevana ekspordi ja sunnib ettevõtteid rohkem investeerima.

Kuigi koroonakriisi vältel tõusis töötus Eestis rohkem kui paljudes teistes riikides, muutuvad olud tööturul järgmisel aastal väga kitsaks, mis kasvatab keskmist palka üle aastate kiireimas tempos. Keskmiselt 8,5protsendine palgatõus ületab oluliselt tarbijahinnaindeksi kasvu, mis 2022. aastal 3,7 protsenti suureneb. Pärast kaheaastast spurti ennustame 2023. aastaks majanduskasvu mõningast aeglustumist, mis toob sellegipoolest kaasa tubli 3 protsenti SKT tõusu.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

Majandus on juba ammu laest läbi kasvanud, st kaotanud igasuguse sideme reaalse eluga. Rahakülvamine ja kaupade kvaliteedi devalveerimine aitab müüti veel püsti hoida. Kõik teavad seda, millal see teadmine panga analüütikuteni võiks jõuda? Palgad tõusevadki eriti neis sektoreis kus tegeliku olukorra ilustamisega tegeletakse, siis hakkab ise ka uskuma.

Arvos
Arvos

Midagi asjalikku tahaks vahel lugeda.

wpDiscuz