Reedel kogunesid Metsküla algkooli juurde kümned ja kümned inimesed – üpilased, vilistlased, sõbrad, lapsed emade-isadega. Rahvas üle kogu Lõuna-Läänemaa saabus erilisele juubelipeole.
Metsküla kooli vilistlase Arvo Asu 85. sünnipäeva puhul ei löödud aga kokku šampanjaklaase, ei tulnud rahvas ka kleitide ja ülikondadega. Inimesed tulid spordiriietes, et valmis olla õues sportimiseks. Kodukandi spordikorüfee Arvo Asu tähistas oma 85 aasta juubelit ühes kallimas kohas oma elus, oma esimeses koolis ja oma inimestega.
Kuidas avaldada austust inimesele, kes kogu elu on spordiga käsikäes käinud ja väärikat juubelit tähistab? Mis saab olla parim kingitus väärikale spordimehele? Loomulikult juubilari-nimeline spordiüritus.
Metsküla kogukond kinkis Arvo Asule juubeliks suurepärase ürituse – Arvo Asu nimelise liikumisõhtu. Jooksupeo idee autor on Metsküla algkooli lapsevanem, Lääneranna valla piirkonnapolitseinik Evelin Engel-Lepp.
“Arvo on minu suur iidol. Soovisin just selliselt teda tänada ja pakkusin välja jooksumõtte. Soovime selliselt talle õnne ja tervist,” ütles ta.
Engel-Lepa idee aitasid ellu viia paljud abilised ja kogukond tervikuna. Külalisi ootasid õhtul kooli juurde saabudes kümned tõrvikud, lõke ja juubilari soe vastuvõtt. Justkui nõiaväel oli katkenud ka enne seda sadanud tugev vihm. Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel meenutas oma esimest kohtumist Asuga siis, kui tema ise sinnakanti elama tuli. Ta küsis külalistelt, kes jookseb praegu nädalas kolm-neli korda kuus kuni kümme kilomeetrit päevas, sest just seda teeb veel praegugi nädalast nädalasse Asu.
Väga tähtsaks peab kooljuht ka seda, et Asu annab igal kevadel kooli lõpuaktusel välja rahalise preemia kooli parimale sportlasele. Seda on juubilar teinud juba üle 20 aasta.
Lääneranna vallavanem Andres Hirvela õnnitles juubilari sõnadega, et mehe õige juubel hakkab sajast aastast ja soovis kõike paremat.
Asu tänas õnnitlejaid: “Tänan kõiki, kes siia on tulnud ja mind õnnitlevad. On tore olla siin kooli juures. Mäletan väga selgelt kuidas 1944. aastal ema käe kõrval siia esimesse klassi tulin.” Siis võttis elus 38 maratoni läbinud jooksusangar rahva ühe käeviibutusega justkui enda hõlma alla ja pani kõik 60 jooksjat stardirivisse, andis ise lähte ja jooks-matk viis liikujad neljakilomeetrisele ringile.
Igaüks sai valida sobiliku tempo. Taskulampide tuledest ja helkurvestidest moodustus sügisõhtus pikk ja eriline kett. Ja muidugi jooksis kaasa ka Asu omas kindlas tempos, pajatades iga kivi, teeääre, puu ja talu juures midagi huvitavat möödundu aegadest ning oma kooliteest.
Kui jooksusangar finišisse jõudis, võeti ta vastu aplausiga. Lõkke ääres ootas kuum tee ja kringlid ning juttu jätkuks kauemaks.
On eriline, kui saame olla selliste sündmuste tunnistajateks. On eriline, kui on selliseid inimesi, kes selliste ideede peale tulevad. On eriline, kui meie hulgas on selliseid väärikaid inimesi, kellele seliiste üritustega aitäh saame öelda.
Vat, see on alles tase!! 85 aastaselt ja jooksuga läbi elu.
Nagu laulusõnad ütlevad” Kui kord veel saaks olla lspsepõlve mängude maal” Tore, et ühel eakal inimesel on see unistus täitunud. Üritus oli maru vahva, soovin Metsküla Algkoolile veel pikki aastaid.