Kirjakast: olgu jääv meile päike

Lääne Elu

info@le.ee

Foto: Pixabay

Olen sellel teemal arutlenud juba mitu nädalat. Lugenud/kuulanud kümneid sõnavõtte ja sealjuures vaikselt rõõmustanud. Milles siis asi? Rohepöördes ikka!

Kui Agu Sihvka viisi asjade alguse juurde tagasi vaadata, peab tõdema, et olen valikuliselt rohelise mõttelaadiga juba lapsepõlvest peale. Õppisin Luual metsandust, töötasin erialalähedastes ametites, rajasin oma perega kodu Uuemõisa ja olen istutanud krundi puid-põõsaid täis. Mõne aasta eest aga pööras roheliseks siiani muusiku karjääri rajanud lapselaps Piia ja läks Tartu ülikooli elurikkuse kaitset õppima. Bakalaureuse kraad tuli kevadel cum laude. Meie kodus ongi ehk rohepööre sündinud just Piia õhutusel ja eeskujul.

Tõsi. Prügi sorteerimine käib juba aastaid. Maja, milles elame juba 31 aastat, on saanud ajaga tõhusa välissoojustuse, Ruukki plekk-katuse ja soojapidavad pakettaknad. Vana katuse eterniit jõudis Feralmeti prügilasse ja Ragn Sells viib perioodiliselt muu prügi ära. Suvel jahutab ja talvel kütab suuresti juba kümme aastat õhk-soojuspump. Kui kokku lugeda veel igasuguseid kodumasinaid ja seadmeid, siis hakkas mind kummitama mõte, et elekter, see silmaga nähtamatu nähtus, on ikka päris suur kuluartikkel. Suvel on arved 60 eurot kuus, talvel saja ringis. Aastaga ligi tuhat eurot!

Tuligi mõte – päike särab taevas, mina püüan elektriga tube jahutada. Aga võiks ju nii, et jahutaks oma elektriga. Käisin, külastasin paari tuttavat, kellel oma päikesejaam juba töötab, ja võtsin ühendust firmadega, kes paneele paigaldavad. Hinnaskaala oli kõigil neljal pakkujal üsna sama, suurusjärgus 1000 eurot ühe kW võimsuse kohta. Valisin siis tegija, kellega juba aastaid tuttav ja kellel omakorda pikk kogemus ja kiiduväärt maine.

Septembri alguspäevil veeres korvtõstuk õuele ja õhtuks oli 24 paneeli katusel. Need annavad parimatel tingimustel välja kokku 9,3 kW võimsust, kuid loomulikult pole mul iga päev vaja sedavõrd suurt koormust rakendada. Mõte oli ikka selles, et oma vajadus saaks võimalikult palju kaetud ja soodsates oludes saab pisitootjana kuigivõrd võrguettevõttele tagasi müüa.

Olen esimesi päevi nüüd oma elektri peal. Veider värk. Kui varem olin lihtsalt harjunud, et mu Kindel pakett kulutab tuhat eurot aastas, siis nüüd kummitab mind mõte, et saaks ju ka kokku hoida. Ühest küljest ongi nii, et maksin juba üheksa aasta elektriarved ette ära, teisalt aga kõliseb meedia elektrihinna olulisest tõusust juba praegu ja ka tulevikus. Mõistagi ootan ja loodan nüüd, et mu katusele pandud raha mind hästi teeniks ja 6-7 aastaga tagasi tuleks. Pärast seda arvutaks kasumit.

Lugesin Maalehest mehest, kes elektri kokkuhoiu nimel igasuguseid nippe tarvitab. Ega need kõik väga targad ole. Näiteks soojaveeboileri küte peaks ikka kogu aeg sees olema ja vesi peaks seal olema +70 kraadi. Vesi seisab kaua soe ja kui ta piisavalt kuum on, ei kulugi seda nii palju kui jahedama vee korral.

Loodetavasti ei ole veel kõik need, kes pensionisambast raha kätte said, jõudnud seda pisiasjadele ära kulutada. Tagasiside paneele paigaldanud firmaga ütleb, et tal on nüüd tellimusi õige ohtralt ja muudkui tuleb juurde. Siin on ka vihje, et tellisin töö õigel ajal. Nüüd enam nii kiiresti ei saaks.

Ja veel. Minul vast enam elektriautot pole vaja muretseda. Aga kes seda teed peab minema ja läheb, võiks juba täna arvestada, et tema auto kütus saab olla elekter omalt katuselt.

Eks see natuke õhinapõhine asi ju on. Lausa maailmamastaabis. Mul on siiski kahtlusi, kas see rohepööre nii radikaalne saab olema. Ajal, mil araabiamaailm elabki ülirikkalt naftast ja gaasist. Ajal, kui Türgi rõkkab rõõmust uute naftamaardlate ja gaasileiukohtade üle Mustas meres ja Küprose ümbruses, on üsna kahtlane, et maailm hülgaks fossiilkütused. Igatahes mitte niipea.

Toivo Tomingas

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Enriko
Enriko

Üks mu kuuldud infokild Eestis ehitatavate koduste päikesejaamade kohta on, et üldelektrivõrgu ärakukkumisel minijaama omanik oma paneele ise kasutada ei saa. St. paneelid on üldvõrguga püsiühenduses ilma koduelektrile ümberlülitamise võimaluseta. Kesktalvise kolmepäevase elektrikatkestuse ajal oleks siis narr tunne küll. Neid katkestusi võib reaalselt tulema hakata, sest halbade asjaolude kokkusattumisel pole Euroopas üleliigset elektrit võtta isegi kõrge hinna eest (tuuma- ja söejaamade järjestikuse likvideerimise tõttu).

K.s
K.s

Siia lisaks, kui Teie maja meie kliimas suvel lisajahutust vajab, siis oleks aeg senine soojustus maha katkuda ja asi uuesti ja korralikult teha…See jahutamine rohkem purihammaste prse kaudu remontimine…Sel ajal aga kui kütta vaja pole meil kahjuks päikest, niiet tegelikult rohepöördeusku lollidelt raha ära võtmise projekt tundub…
A teiselt poolt on oma paneelidega soojuspumaga jahutamine kordades odavam kui korralik soojusisolatsioon….

wpDiscuz