Kullamaa järve lähistele metsa kerkib küla

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kullamaa järve puhkealale tuleb elamurajoon (roosa). Foto: Urmas Lauri

Kullamaa järve puhkealale tuleb elamurajoon (roosa). Foto: Urmas Lauri

Kullamaa osavald otsib maamõõtjat, kes mõõdaks välja kuus elamukrunti tehisjärve puhkeala Kullamaa-poolsesse nurka.

Üheksa aastat tagasi, kui puhkeala detailplaneeringut koostama hakati, oli Kullamaa omaette vald. Toona oli Kullamaa vallavanem Jüri Ott, kes kuulub praegu Lääne-Nigula vallavoli- ja Kullamaa osavallakogusse. Oti sõnul on kruntide mõõdistamise teemat osavallas arutatud.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
looduse kaitsel
2 aastat tagasi

Kullamaa keskust peetakse inimeste poolt rohelise põlismetsapargi alana, kogu kultuurilise, sotsiaalsete, säästva loodushoiu eesmärgi väärtuste jäävusel.
Kullamaa liivamäed on võetud ürglooduse ja
pärandkultuuri alaks, ala seisundit ei muudeta.
Kohaliku elaniku igapäevane puhkeala on olnud see juba ammuaegadest alates, säilib ka tulevastele põlvedele.

Ra Ha
2 aastat tagasi

Küla asutagu lageraiele. Mets kasvatagu ümber küla. Huvitav oleks näha kas saavad metsa või puukooli.

see on asjalik
2 aastat tagasi

uudis.Maal tuleb ka elu edendada, olenemata sellest, et mõned on väga selle vastu. Kullamaa valla volikogu oli edumeelne, omast ajast ees, aga nüüd on tulnud aeg tegutseda ja tookordsed mõtted ellu viia.

pöhiline
2 aastat tagasi
Reply to  see on asjalik

see piut sealt kätte saada, aga küla jääbki muinasjutuks sinna metsa

elu maal
2 aastat tagasi
Reply to  see on asjalik

saab edendada , kui seal on tööd, vanasti tegeleti maal põllumajanduse ja loomakasvatusega, selleks oli vaja maad ja inimesi ja tehnikat, mida saab seal suvilakrundil majandada, et oma pere ära elatada, vanasti toitis maa linna , 70 % rahvast elas maal, nüüd tuleb toit impordist, ehk kauplusest ja linnas elab juba 70% rahvast, me ei suuda ammu oma elanikkonda ise ära toita, sest maarahvast, meie toitjat pole enam., aga eks need suunamudijad ja arendajad on ju kõige targemad.

pistke
2 aastat tagasi

see uudis ………………………….