Euroopa Keskpanga värske majandusprognoos on toonilt ootuspäraselt pigem optimistlik, sest viimastel kuudel on uudised olnud rohkem positiivsed.
Kuigi erinevalt Eestist oli euroala majandus tervikuna esimeses kvartalis veel aastavõrdluses 0,3% languses, saame olla järjest kindlamad, et aasta teises pooles hakkab Euroopa majandus kriisist üsna tempokalt taastuma. Positiivset ootust toetavad hästi edenenud vaktsineerimised, piirangute lõdvendamine ja kasvanud optimism ettevõtjate hulgas. Kokkuvõttes näeb prognoos euroalale 2021. ja 2022. aastaks ette kiiremat majanduskasvu, vastavalt 4,6 ja 4,7 protsenti (veel märtsis olid hinnangud mõlema aasta kohta 0,6 protsendi võrra madalamad).
Majandusarengute prognoosimine ei ole täppisteadus ja eriti arvestades, et koroonaviiruse levikule siiski piiri panna pole suudetud, on siiski ebakindlust täpsete numbrite osas jätkuvalt veel enam kui tavapäraselt.
Oluline on mõista, milline võib pikaajaline mõju olla hiljutistel üksikute kaupade järskudel hinnatõusudel, mis on eriti tuntavad olnud eri tootmiskomponentide, toormete ja ehitusmaterjalide puhul. Paljud märgid näitavad, et hinnatõusud on põhjustatud probleemidest tarneahelates, mis suure tõenäosusega lahenevad lähema poole aasta jooksul. Eri maailmajagudes asuvad ettevõtted ei ole suutnud oma tootmismahtusid ühtmoodi kiiresti taastada, samal ajal kui nõudlus näiteks arvutikiipide ja muude spetsiifiliste komponentide järele on kohati väga järsult kasvanud. Seega ilmnevad probleemid väga kiiresti, kui mõni auto-, jalgratta- või elektroonikatootja on optimeerimisega läinud nii kaugele, et mõne allhankijaga seotud tarneprobleemid mõjutavad kohe ka tootmist. Statistiliselt aitab inflatsioonile kaasa ka naftahind, mis oli eelmisel aastal väga madal, ja seega ootab statistika kohaselt tänavu ees märgatav hinnatõus. Lisaks hoogustavad inflatsiooni eelmisel aastal mõnes suuremas riigis pakutud ajutised maksusoodustused.
Kokkuvõttes võib euroalal seega oodata hinnatõusu jätkuvat kiirenemist veel selle aasta lõpuni. 2021. aasta keskmisena jääb hinnatõus aga eeldatavasti alla kahe protsendi ja aeglustub seejärel taas. Hinnatõusu püsivamat kasvu ei ole oodata enne, kui euroala majanduse elavnemisega kaasneb ka kiirem inimeste sissetulekute tõus. Ma arvan, et peame siiski olema valmis võimaluseks, et kui majandus üldiselt taastub kiiresti, inimesed tarbivad ja ettevõtted investeerivad julgesti, siis võib hinnatõus kujuneda ka Euroopa Keskpanga prognoositust kiiremaks.
Kuivõrd märgid euroala majanduse taastumisest on siiski väga varajased, otsustasime sel korral Euroopa Keskpanga nõukogus oma poliitikaotsuseid mitte veel muuta. Seega jätkab keskpank võlakirjade ostmist varasemas mahus, et hoida laenutingimusi nii ettevõtetele, majapidamistele kui ka valitsustele võimalikult soodsana. See teeb majanduse taastumise lihtsamaks ja loodetavasti mõjub kui täiendav kindlustus selleks, et praegu tuntav optimismilaine saaks muunduda püsivamaks kasvuks.
Oleme Euroopa Keskpanga nõukogus rõhutanud, et keskpank on just pandeemiakriisi ajal majandusele tuge pakkudes väga paindlik ning on vastavalt tingimustele valmis finantsturgudel võlakirjaoste sobivalt doseerima. Mõistagi peame olema valmis euroala keskpankade poolt majandusele odava laenuraha näol pakutavat tuge vähendama, kui pandeemiakriis läbi saab. Teiselt küljest peame olema valmis selleks, kui koroonaviiruse mõjud majandusele kestavad siiski oodatust kauem.
Väga rahustav teada!Omal ajal minu onu ütles tädile näe Hiimaal või kilo 1 rubla,tädi vastu see on nüüd küll vale,onu omakorda vale küll aga näe kui odav siiski !
“Hinnatõus aeglustub taas” – kui lühikese ajaga on paljude tootmise sisendite hinnad kahekordistunud ja enamgi, siis tõesti lohutav on teada, et nad järgmistel aastatel ehk vaid15, 25 või 50 % kallimaks lähevad. “Seega jätkab keskpank võlakirjade ostmist varasemas mahus” – rahatrükk jätkub üüratus mahus on see maakeeli lahti seletatuna. Kui see mis algul sai öeldud pole selge märk majanduse üle kuumenemisest ja teine pool selle bensiiniga kustutamine, siis mis see on?