Pühapäeval suri 82-aastasena näitleja Ago-Endrik Kerge, kes vanemas põlves veeti suure osa ajast Haapsalus.
8. aprillil 1939 sündinud Kerge on lõpetanud Tallinna koreograafiakooli Kalju Saarekese klassis, õppinud klubitöö eriala Viljandi kultuurikoolis ning lõpetanud näitleja ja lavastaja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu.
1959-1967 töötas Kerge balletisolistina Estonia teatris ja 1967-69 Leningradi Music Hallis. Seejärel pöördus ta tagasi Estoniasse.
Lavakunstikateedri lõpetamise järel sai Kergest Tallinna Draamateatri näitejuht-lavastaja ning aastatel 1985–1990 oli ta Vanemuise teatri näitejuht.
Kerge on kätt proovinud ka poliitikas, kandideerides Res Publica liikmena riigikokku. 16. oktoobrist 2004 kuni 2005. aastani oli Kerge Tõnis paltsi asemel riigikogu asendusliige ja ühtlasi Riigikogu vanim liige.
Haapsaluga seob Kerget tema abikaasa, Haapsalust pärit näitlejanna Elle Kull. Aktiivsest elust tagasitõmbununa veetis Ago-Endrik Kerge suure osa ajast Haapsalus. Ta on öelnud, et tunneb end paremini vaikses Haapsalus kui Tallinnas.
2003. aastal lavastas Kerge Haapsalu 725. aastapäeva Valge Daami legendi, mis erines teistest Valge Daami lavastustest selle poolest, et seal polnud teksti. Lavastus oli üles ehitatud tantsule, muusikale ja valgusele. Haapsalu kuurordi 180. aastapäeva puhul lavastas kerge kuurordihooaja avamise moe- ja muusikaetenduse ning viis aastat hiljem kehastas sarnases Aivo Paljasmaa lavastatud etenduses kunstnik Roerichit.
Koostööd tegi Ago-Endrik Kerge ka Nõval, Perakülas elava Viive Ernesaksa ja Pereküla teatriga.
Kergele omistati 1967. aastal Eesti NSV teenelise kunstniku nimetus, 1984. aastal Eesti NSV rahvakunstniku nimetus, 1984. aastal pälvis ta Eesti NSV Teatriühingu muusikaauhinna ning 2001. aastal sai presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.
ta pörmule. Jumal tänatud, et tasuline artikkel polnud.