Haapsalu algkooli majas Ehte tänaval on laste kilked asendunud ehitajate kopsimisega, pool hoonet on pakitud kilesse.
Algkoolihoone põhjalik ümberehitus algas veebruaris, nüüdseks on ehitajad jõudnud lammutamisega ühele poole.
Koolimaja koridorid ja klassiruumid näevad üsna ühtemoodi välja – seinad on kohati punaste tellisteni lagedaks ja põrandad üles võetud, oma kohalt ära tõstetud uksed ja aknalauad on ladustatud seina äärde nagu ka saali turnimisredelid.
Kui aknalauad on kõik nummerdatud ja pannakse pärast korrastamist oma kohale tagasi, siis uksed tulevad uued. Koolimaja renoveeriva firma Bauest objektijuht Kaspar Varend ütles, et kui keegi vanu uksi endale soovib, andku aga teada – uksed on vabalt saadaval. „Me pole ühtegi asja, mida kasutada saab, esimese hooga ära visanud,” ütles ta.
Varend lisas, et varsti on saadaval ka ligi sada ake
Tähtis oleks taastada ja säilitada koridoride-klasside seinapaneelid
Nagu paberlehe artiklist aru sain, säilivad vaid seinad, vahelaed, katus ja kiviparketiga trepikojad. Sisu (v.a. mõned detailid) tuleb uus. Lihtsalt uudishimust küsiks, kas eestiaegsed malmradikad ka vanarauda viidi? Suviti koolisööklas lõunastades ikka märkasin, et radikad on puhas antiik, olles eestiaegse kvaliteedi maamärgiks. Iseasi, kuidas nad toimisid…
Jah. Vanad radikad võeti maha.
No vot, ja asemele pannakse terasplekist radikad!?
Radikad olid tõesti vägevad, fuajees olid kõrged (1,5 m) ja koridorides tavalist mõõtu (kõrgus u. 0,6m) aga mis eriti tähelepanuväärne, nende radikate ees olid tolleaegsed termostaatventiilid. Need olid sisuliselt kuulkraanid, kuid niisugused omapärased, peal reguleerimisskaala “külm 0 1 2 3 4 soe AS C. Siegel Tallinn”. Niisugune väike tehnikamälestis vääriks alleshoidmist.
Erinevast teist, olen mina seal 3 aastat õppinud. See oli vanaaegne kool. Aeg läheb nii kiiresti edasi, et vanu tsaariaegseid kivimürakaid ei peaks eeskujuks võtma. Selle vana haisva kivimüraka asemele oleks võinud ehitada midagi sarnast nagu Gümnaasium.
Lihtsam oleks olnud vana lammutada ja täiesti uus ehitada.
Uue ehitamine oleks kallim tulnud. Ja pealegi- miks peab kohe siis lammutama hakkama?
Lisaks veel, et nii hea kvaliteediga kui tol ajal ehitati, ei viitsi täna enam keegi teha.
:)))), ega s siis lihtne ei pidanud olema nalajmees. Vana pidi niipalju säilima kui võimalik. Selles oli mõte
Mõni muud ei mõtlegi kui ainult kuidas lihtsamalt saaks.Minul oleks küll olnud kohutavalt kahju kui vana väärika maja asemele oleks vanalinna kerkinud järjekordne õudne klaaskuubik.Selles majas käis koolis minu 1925 sündinud isa,käisin mina ja käis ka üks mu lastest,ilmselt ei ole ma ainus,kellele see maja korda läheb
Kõik ei peagi nii lihtne olema. Väärikas maja väärib säilitamist.