Aprilli algusest tõusid pensionid üle Eesti keskmiselt ligi 30 eurot – esimene samm on sellega astutud, kuid tööpõld eakate elukvaliteedi parandamiseks on veel lai.
Pensionide tõstmisega tuleb jätkata ka tulevikus, samuti peab keskmine pension saama ja jääma tulumaksuvabaks kõigile pensionäridele, olenemata sellest, kas ta peab lihtsalt pensionipõlve või käib tööl.
Vananemine on loomulik osa elust. Kuulun ka ise 60+ põlvkonda ning usun, et nii praegused kui ka tulevased pensionärid nõustuvad minuga, kui ütlen, et vanaduspõlve peab saama nautida ja mõnusalt veeta. See on võimalik siis, kui inimest ei vaeva mure igapäevase toimetuleku pärast, tihti ka üksindus või rasked tervisemured.
Väärikas eas inimeste elukvaliteedi parandamine on Reformierakonna juhitava valitsuse üks prioriteete. Selle kinnituseks võib pidada, et jaanuaris ametisse asunud valitsuse koalitsioonileppes on kirjas nii täiendav pensionitõus kui ka keskmise vanaduspensioni muutmine tulumaksuvabaks. Praeguseks on Kaja Kallase valitsus ametis olnud pisut üle kahe kuu ning valitsusleppesse kirjutatu on saamas reaalsuseks.
Aprilli algusest jõustus pensionitõus, millega pensionid kasvavad indekseerimise tulemusena keskmiselt 1,6 protsenti. Koos valitsuse kinnitatud täiendava pensionitõusuga kasvab keskmine 44aastase staažiga inimese vanaduspension 552 euroni. Sellele lisandub pensionilisa iga lapse kasvatamise eest, mis tõuseb 3,6 eurot. Rahvapensioni määr suureneb 30 euro võrra.
Sellega ei ole aga töö veel tehtud. Reformierakond on valitsuses võtnud eesmärgiks tõsta täiendavalt pensione ka 2022. aastal ja muuta keskmine pension tulumaksuvabaks. Kui riik hoolib oma eakatest, tuleb lõpetada olukord, kus riik ühe käega annab pensionitõusu, kuid teisega võtab tõusnud osa tulumaksuna tagasi. Seepärast on mul hea meel, et eelnõu keskmise pensioni tulumaksust vabastamiseks on juba rahandusministeeriumis väljatöötamisel. Sealjuures saab keskmine pension olema tulumaksuvaba ka töötavate pensionäride jaoks. Vanem põlvkond on tööturul oluline ressurss, mistõttu on väga suur viga lükata neid inimesi kõrgema maksustamisega tööturult eemale. Praegu ei kujuta ette, mis juhtuks koolides, meditsiiniasutustes ja mujal, kui sealt lahkuksid pensionieas suurte kogemuste ja teadmistega inimesed. See viga vajab kiiret parandamist ja seda me ka teeme.
Kokkuvõtteks: nende sammudega – pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastusega – tagame, et inimesed, kes on ühiskonnale palju andnud, tunneksid end vanemas eas kindlamini ja vajalikena. Sellest võidab kogu meie ühiskond, sest minu põlvkonna inimestele on tähtis ise toime tulla ja mitte oodata käsi pikalt ees sotsiaalabi. Lisaks sellele, et vanemaealiste elu läheb paremaks, arvan, et ka noorematel on kindlam tunne, kui nad näevad, et nende vanemad ja vanavanemad on hoitud ning nende endi vanaduspõlv turvalisem. Viimase nimel peavad just nemad praegu pingutama.
ja eluga mitte kokkuminev loba.
Jutt on tore, kahjuks pole see tegelikkus. Pensionid tõusid mõnikümmend eurot, seoses sellega aga riigikogulaste palk palju juurde pandi. Häbeneks vähemalt sellisest ebavõrdsusest kirjutada. Eenmaa ise eakas , aga näe asendusliikmeks trügis veel tööle, ei märka kodus seda toredat suure pensioniga elu nautida. Milline silmakirjalikkus.
neist tühjadest sõnadest on tohutu kasu ikka !
ja usume, et ei.
mõni eakas iseendale riigipensioni määranu võib tõesti nii arvata, alla keskmist töötasu saanu, aga peab mitu aastat rügama , et üks pensioniaasta kirja läheks, võrreldes sellega , kuidas kellelgi neli aastat vegeteerimist riigikogus kümnekordistab oma pensioni
Kas valimised lähestuvad? Kangesti tahaks vöimul olla ja rahakotid veel poolikud…