Lihula õpetaja ja endine koolijuht Janar Sõber leiab, et just koroonaajal tuleks kogu haridussüsteem luubi alla võtta ja mõõta laste teadmisi kõikides ainetes.
Janar Sõber, teisel koroonakevadel on haridusministeerium otsustanud, et 9. klassi lõpueksamite eest hinnet ei panda. Selle asemel läheb tunnistusele õigete vastuste protsent. On see õige?
See on parem kui viiepallisüsteem. Protsent on täpsem. Hinne „kolm” jääb vahemikku 51–75 protsenti. On suur vahe, kas õpilane sai 51 või 75 protsenti.
Eksamite puhul on protsent tegelikult kogu aeg vaikimisi kõrval olnud. See on taandatud hindeks, ja õpetajad on otsinud seda ühte punkti, et saaks hinnet tõsta.
Protsendiga nii ei saa.
Muutus tehti alles nüüd, teisel koroonakevadel. On seal mingi seos?
Julged otsused ja muutused vajavad suurt kaost, väga rumalat või väga julget inimest. Hinnete protsendiga asendamise üle on vaieldud tükk aega, aga see on vaibunud ja hinded on jäänud, sest need on olnud meie koolikultuuri üks osa.
Mullu jäid 9. klassi lõpueksamid üldse ära. Laste teadmised jäid mõõtmata, sest mis see eksam muu
Mitte ainult harituse hindamine vaid ka selle sisu tuleks kriisi taustal üle vaadata. Minu meelest peab õppekava paremini päriseluga ühildama. Kaua võib õpetada lastest eluvõõraid tarbjaid, lumehelbekesi ja padurohelisi? Põhiharidus andku esmalt reaalsed ellujäämisoskused ning põhivalemid. Näiteks elektriseadmete kohta P=U*I (võimsus(W) = pinge(V) x voolutugevus(A) ), mida ülielektriseeritud maailmas igaüks teisendada osaku, et kasvõi koduste kaitsmetega sobivat elektririista valida. Heaks õppeaineks on autoasjandus matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, suhteõpetuse ja seadusandluse vaatevinklist. Igaüks võiks osata kodus leiba küpsetada, tibust kana kasvatada. Keeleõppe miinimumtase tuginegu mõnele moodsale intensiivõppele (tulevastele keeleteadlastele sobilik õpe saab alata ka kesk- ja ülikoolis). Tänapäeval kuluvad hädasti ära… Loe rohkem »