Koroonaajale iseloomulikult toimuvad üleriigilised olümpiaadid veebis, läänlased on neil tulnud kõrgetele kohtadele.
Eriti paistab silma Läänemaa ühisgümnaasiumi abiturient Mattias Kerge, kes sai riiklikul eesti keele olümpiaadil esimese ja ühiskonnaõpetuse olümpiaadil kolmanda koha. Veel on tal ees geograafia ja majanduse riiklikud olümpiaadid.
Kerge ütles, et tunneb end kõige kindlamalt majanduses, sest on peaaegu kolm aastat õppinud ühisgümnaasiumi majandussuunal. „Julgen väita, et niivõrd laiapõhjalist majandusõpet kui Läänemaa ühisgümnaasiumis pakuvad vähesed gümnaasiumid Eestis,” ütles ta.
Kuid kõige pingevabam on Kerge jaoks hoopis emakeeleolümpiaad, kus eelnevalt õppida on vähe. „Enam ei nõuta komareeglite täpset tundmist, vaid üldisemat tekstidest arusaamist ja seoste loomist,” rääkis ta. Emakeeleolümpiaadilt sai Kerge maksimumpunktid.
Kerge tõdes, et olümpiaadid kolisid internetti tasapisi juba varem, kuid praegune koroonaaeg on seda kiirendanud. Tema sõnul jagunevad ka veebipõhiselt toimuvad olümpiaadid kaheks – ühed tuleb lihtsalt interneti teel sooritada, teised eeldavad ka veebist info otsimist. „Kui traditsioonilisel olümpiaadil on olulised pähe õpitud teadmised, siis veebipõhisel loevad oskused – oskus teavet internetist üles leida, seda analüüsida ja seostada,” ütles noormees. „Seepärast on kindlasti ka tulemuste pingeread mõnevõrra teistsugused, sest mõned õpilased on konkurentsivõimelisemad olemasolevate teadmiste ja eelneva ettevalmistusega, teised siis, kui peab käigu pealt internetist infot leidma.”
Tartu ülikooli teaduskooli olümpiaadikorralduse peaspetsialist Terje Kapp ütles, et need olümpiaadid, mida saab nii korraldada, on tänavu veebis. Ta tõi näiteks, et veebis ei saa teha keemia ja bioloogia olümpiaade, sest nendel on ka praktiline osa. Samuti ei ole veebis hea teha matemaatikaolümpiaadi, sest õpilasel võib kuluda ebamõistlikult suur aeg õigete märkide leidmisele. „See ei näita mitte ta matemaatilisi oskusi, vaid oskust ülesandeid arvutiga vormistada,” ütles Kapp.
Kohapeal toimuvad olümpiaadid on praegu lükatud aprilli lõppu ja maisse. Eelkõige tunneb Kapp muret, kas saavad toimuda just väikestele, 4.–6. klassi õpilastele mõeldud matemaatikavõistlused ja mitmekümne tuhande osalisega Känguru võistlus.
Kapp lisas, et tänavused olümpiaadid on koostatud mõttega, et kui õpilane vastused peast kirjutab, jõuab ta etteantud ajaga olümpiaadi sooritada, kuid vastuseid otsima hakates jääb aega väheks. Rohkem on analüüsivaid ülesandeid, mitte kindla vastusega teste. „Me püüame anda võimalust ka tublimatele õpilastele, et neil oleks väljundeid,” ütles Kapp.
Riiklikel olümpiaadidel silma paistnud õpilased
Eesti keel
1. Mattias Kerge, Läänemaa ühisgümnaasium 12. klass
16. Mia Aurelia Kokk, Haapsalu põhikool 8. klass
18. Marlene Schwindt, LÜG 12. klass
Vene keel
B1 tase
- Anni Roos, LÜG 10. klass
B2 tase
10.–11. Lija Jegisman, LÜG 11. klass
Ühiskonnaõpetus
1. Marja Järv, Kullamaa keskkool 9. klass
- Mattias Kerge, LÜG 12. klass
Religiooniõpetus
- Kendra Kurisman, LÜG 12. klass
Läänemaalt lõppvooru kutsutud õpilased
Majandus
Mattias Kerge, LÜG 12. klass
Loodusteadused
Simo Linno, Lihula gümnaasium 7. klass
Arne Mark Dobreluts, Oru kool 8. klass
Geograafia
Simo Linno, Lihula gümnaasium 7. klass
Anneli Proosväli, HPK 8. klass
Marjette Andrea Tederov, HPK 8. klass
Hendrik Veltri, HPK 9. klass
Raian Kleemann, Oru kool 9. klass
Margetta Pajuste, HPK 9. klass
Elisabeth Sild, LÜG 10. klass
Mattias Kerge, LÜG 12. klass
Kevin Grahv, LÜG 12. Klass
Füüsika
Pärtel Ruut, LÜG 10. klass
Bioloogia
Simo Linno, Lihula gümnaasium 7. klass
Ingely Soovik Noarootsi gümnaasium 12. klass
Kunstiõpetus
Maibrit Kaur, Noarootsi kool, 9. klass
Marja Järv, Kullamaa keskkool 9. klass
Maarja-Luisa Adelman, HPK 9. klass
Filosoofia
Brett Puppart, Noarootsi gümnaasium 12. klass
