Ringkonnakohus tühistas huntide küttimiskeelu

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. VALERI ŠTŠERBATÕH
Tänavu sügisel fotoobjektiivi ette jäänud hunt on veel elus, sest Põhja-Läänemaal on nende jahtimine keelatud. Hundi keskmine eluiga on küttimise tõttu vähem kui kaks aastat. Foto: Valeri Štšerbatõh

Ringkonnakohus tühistas täna halduskohtu määruse, millega halduskohus vähendas esialgse õiguskaitse abinõuna ajutiselt hundi küttimismahtu poole võrra kõigil ohjamisaladel.

Tallinna halduskohtu määruse tingis MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus keskkonnaameti käskkirja tühistamiseks, millega sätestati tänavuse hundijahihooaja küttimismahud. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada hundijaht kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Halduskohus rahuldaski 7. detsembril 2020 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, lubades küttida kõigil ohjamisaladel kuni pool keskkonnaameti poolt määratud küttimismahust.

Tallinna ringkonnakohtu kohtumäärust edasi kaevata ei saa.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Agu
3 aastat tagasi

Arvata võis mingi inimese mugava elu pärast lubatakse kõik maha lüüa, kes nõrgemad. Kõige lihtsam lahendus on maha tappa. Sama on getodes, pole inimest, pole probleemi.

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  Agu

Ärme unusta, et tegelikult on kõige nõrgemaks lüliks lambad, keda hundid külakarjamaadel lõbu pärast massimõrvavad. Kas metsad peaks seetõttu hundivabaks küttima? Arvan, et ei. Kuid konkreetselt lambaid ja kodukoeri jahtivad hundid võiks küll jahimeeste ülesseatud varitsusega arvestada.

Agu
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Mis nende pätihuntide nimed on, kes lambaid ihkavad? Eks kui need nimed teada, siis võib killida küll. Ja lõbu pärast vaevalt keegi massimõrvab, ikka süüa otsitakse, pole nii lolli teksti tükk aega lugenud, et metsloomad tapavad lõbu pärast. Ajate midagi sassi, ikka inimesed mõned tapavad lõbu pärast, mitte aga metsahundid!

Enriko
3 aastat tagasi
Reply to  Agu

Oi-oi-oi! Meil oli vene ajal puudel. Puudel! Polnud ketikoer, enamasti püsis kodus, polnud verejanuline. Ja äkki küla peal pahandati, et teda olla nähtud kuskil lambaid taga ajamas. Kui isegi lemmikloomapidajad ei aima, millised instinktid ta koeras või kassis peituvad, on ohtlik ka kiskjaid idealiseerida. Mida tuhkur kanalas teeb, teadis vanasti igaüks. Lääne Elu (paberleht) on detailselt kirjeldanud noorhuntide lambamurdmiskoolitusi. Arvan, et kui hundile jääb KORDUVALT mulje, et jaht on puhas lõbu – murra palju tahad ja söö nii vähe kui tahad, püsib see tal kaua meeles. Sama lugu näib ketikoeri murdvate huntidega, kes isegi inimasustust ei karda (ketikoerad süüakse vähemalt… Loe rohkem »

hmm
3 aastat tagasi
Reply to  Enriko

Indrek sina või?

K.S.
3 aastat tagasi

Kas keegi meie õigusriigis on midagigi kuulnud mõnest kohtuotsusest millises kõrgem kohus risti vastupidisele seisukohale poleks jõudnud( Kõmmari hädatapmine jms…). Ses mõttes õige et meil surmanuhtlust pole….

looduses
3 aastat tagasi

elavat hunti, kes toitu otsib, võib lindpriina, ilma igasugu süümeta maha lasta, aga ringi hulkuvaid ja haigusi edasi kandvaid kassi poegi, kes kasvades sigivad nagu rotipojad millegipärast sellest surmast säästame

jamps
3 aastat tagasi

küllap õiguskantsleril on jälle kiunumist. see pügmeede õigusriik on siin nii suur palagan , et selle jaoks kulub ära 3 riigieelarvet …