Lääne maleva noorte suvelaagrid pole juba ammu „tavalised”. Sel aastal jätkus teemalaagrite traditsioon Ranniku puhkekülas rannarootslaste merelaagriga. Oli kalurikülade eluolu, muistendeid, rahvamuusikat, tööd ja nalja põimiv ettevõtmine, mis jättis nii noortele kui ka korraldajatele sooja mälestuse.
Kogu laager oli telklate kaupa jagatud aibolandideks ehk rannarootslaste asumiteks. Need omakorda koosnesid taludest (loe: telkidest), kus peremeesteks-perenaisteks olid meie tublid noored, kes siis oma „laste” toimetamisi laagris suunasid ja toetasid.
Esimesel õhtul püstitati külad, meisterdati külasildid, valiti lõkke- ja pesemise kohad. Õhtu lõppes kauneid laternaid meisterdades, muinasjutuvestja lugusid ja pillimehe muusikat kuulates.
Laagri teine päev möödus juba seikluslikumalt. Õpiti kasulikke merepäästeoskusi, käidi eri sõidukitega veel ja ehitati parvi. Ka osa võõrustajate kappe-kummuteid said pärast väikest iluravi uue merelise kuue.
Siis aga hakkasid elustuma eelmisel õhtul kuuldud muinaslood ning kogu laagriseltskond asus vaikides salapärasele rännakule, mis viis nad ajas paarsada aastat tagasi. Kõik said endale sel teel uue rootsipärase nime ja kaasa mõned lihtsamad rootsikeelsed väljendid, et sihtkohas toime tulla. Ees ootas kohtumine väärika kuninga Karl Gustaviga. Pärast seda aga algas ehtne rannarootslaste elu. Poisid suundusid koos kohalike kaluritega merele võrke laskma, tüdrukud ootasid kaldal. Mängiti vahvaid mänge ja peagi suunduti tagasi oma küladesse. Kuid ka öö ei möödunud vahejuhtumiteta. Rootsi kuninga kaotatud võtmeid otsides tuli pilkases pimeduses laternate valgel rännata muinasjutulises maailmas. Teel nähti nii hoiatavat nõu andvaid kotermanne, kurikavalalt ahvatlevaid näkke kui ka Neptunit ennast. Merede valitseja soostus pärast julguseproovi ka kaotatud võtmed seiklejatele andma.
Järgmisel hommikul suunduti võrke nõudma. Saaki saadi kenasti ja nii võisidki noored asjatundlike meistrite õpetusel kalad puhastada ja suitsutada. Ülejäänud töötubades õpiti mängima trumme ning hiiu kannet, tantsima rahvatantsu ja valmistama maitsvaid temaatilisi toite. Ees ootas ju uhke simman, millest olid oodatud osa saama ka laste vanemad. Eelnevate päevade jooksul kõigis külades selgeks õpitud rannarootsi naljalugudel põhinevad etendused said sooja vastuvõtu, samuti päeval õpitud muusika ja tantsu etteasted. Maitsvaid roogi sai osta „kõrtsist” ja suitsukalagi jagus kõigile. Tantsuks mängis Väliharf.
Laager sai otsa, tulime läbi ajavärava taas reaalsusesse, kuid usun, et iga osaleja hinges tuli midagi ka kaasa… Kohtumiseni järgmises laagris, sõbrad!
Anu Kulbok
rühma Pääsukesed vanema abi
